Tegusõna käändelised vormid (5.2)

Tegusõna on eriline sõnaliik selle poolest, et lisaks pööramisele saab tegusõnast moodustada ka mõningaid käändevorme. Tegusõna käändelised vormid on tegevus­nimed ja kesksõnad.

Tegevusnimed on ma- ja da-tegevusnimi.

ma-tegevusnime tunnus on -ma. ma-tegevusnimi on sõnastikuvorm, s.t eesti keeles esitatakse sõnastikus kõik tegusõnad ma-tegevusnime vormis.

ma-tegevusnimest saab moodustada neli käändevormi:

da-tegevusnime tunnuseks on -da, -ta, -a, nt mõtel/da, hüpa/ta, süü/a, da-tegevus­nimest saab moodustada des-vormi: mõtelda – mõteldes, hüpata – hüpates, süüa – süües.

Nimeta kõik tegevusnimed ja nende vormid, mida on tekstis kasutatud.

Moodusta järgmistest sõnadest tegevusnimed ja nende vormid.

Tegusõna käändelised vormid on ka kesksõnad. Kesksõnad jagunevad oleviku ja mineviku kesksõnadeks.

Oleviku kesksõnad on v-kesksõna, mille tunnuseks on -v, nt õppiv, ja selle umbisiku­line vorm tav-kesksõna, mille tunnuseks on -tav, nt õpitav. Ehkki oleviku kesksõna peetakse tegusõna vormiks, on ta tihti sarnane omadussõnaga ja vastab lauses küsimusele missugune?, nt Ema tõstis lauale aurava (missuguse?) supitirina. Oleviku kesksõna käändub nagu käändsõna kõigis käänetes.

Kääna järgmisi sõnapaare ainsuse ja mitmuse omastavas (kelle?, mille?) ja osastavas käändes (keda?, mida?).

huvitav raamat, kogenud ehitaja, loetud ajaleht, naerev poisipõnn, õpitud teema, tõusev päike, käidud rada, lõpetatud ülesanne, nuttev laps, suletud värav, tuntud kirjanik, haigutav õpilane, avatud uks, ületatav raskus, küpsetatud kook, lendav lind, õpetatav aine, värvitav tool, söödud toit, nähtud saade, sinav taevas, leitud raha, keedetud porgand

Nimeta mineviku kesksõnad. Arutage klassis, mis­sugused nendest on pöördelise vormi osad.

Kevade esimesed puhkenud õied teevad rõõmu kõigile. Väsinud Mart pani lõpetatud tööle punkti ja läks sööma. Tuntud teadlane avaldas hiljuti oma memuaarid. Päike oli äsja tõusnud ja õhk oli veel karge. Maie oli haigestunud, kuid ta otsustas ühiselt korraldatud klassiõhtust ikkagi osa võtta. Saadud vastuseid tuleb alati kontrollida. Priidule ei maitsenud keedetud porgandid. Vaadanud huvi­tavat filmi, aruta­sime selle üle veel kaua. Käisime vast valminud spordikeskuses. Vaenlasest häiritud kummi­boa keerdub tihedasse kerra ja peidab pea selle alla. Pärast looduskaitse alla võtmist on merikotkas läinud märksa julgemaks.

Käändelised vormid teevad lause lühemaks ja tihedamaks.

​Nt Samal ajal kui Mihkel arvutimänge mängis, suhtles ta ka sõpradega. – Arvuti­mänge mängides suhtles Mihkel sõpradega.

Martin oli nõus võistlustele minema, ilma et ta oleks pikemalt järele mõelnud. – Martin oli nõus võistlustele minema pikemalt mõtlemata.

Mihkel istus akna juurde, mis oli lahti. – Mihkel istus avatud akna juurde.

Isa, kes luges raamatut, ei märganud poega, kes seisis uksel. – Raamatut lugev isa ei märganud uksel seisvat poega.

Asenda tumedalt trükitud lauseosa tegevusnime või kesksõna vormiga.

Kui Marko õpetajat nägi, aeglustas ta sammu. Vana­ema hakkas köögipõrandalt klaasikilde kokku korjama, ise ohkas raskelt. Lektor ei oodanud vastust ja läks edasi järgmise ettekande punkti juurde. Pilt, mida ei olnud tehtud lõpuni, vedeles põrandal. Kui ma hommikul ärkasin, nägin laua peal suurt värvilist karpi. Kui Mart läks kooli, siis meenus talle, et vene keele õpik oli jäänud kirjutus­lauale. Samal ajal kui Pille joonistas, kuulas ta oma lemmikmuusikat. Kui ei tehta trenni, siis ei ole ka häid tulemusi oodata. Kersten, kes oli palju lugenud, oli laia silmaringiga. Ema, kes istus pargi­pingil, jälgis oma last, kes mängis tammetõrudega. ­Kristjan, kes oli väsinud, jäi tunnis tukkuma ning õpetaja, kes muigas, palus teistel vaikselt olla. Raamat, mida me praegu loeme, on väga oma­päraste tegelastega. Koer, kes haugub, ei hammusta. Martin, kes tormas tuppa, ehmatas vana­ema, kes kudus sokki. Metsas tohib korjata ­seeni, mis kõlbavad süüa. Paljudele inimestele ei meeldi kaalikas, mida on keedetud. Peagi jõudsi­megi väravani, mis oli lahti.

Nimeta kõik tegevusnimed ja kesksõnad.

Mitmesuguseid koeravõistlusi ja -võitlusi on harrastatud läbi aegade, kusjuures tihtipeale on need olnud kahetsusväärselt julmad. Vana-Rooma aegadest kuni möödunud sajandi lõpuni oli väga noobel korraldada vaatemänge, mille käigus ässitati koerad karude või sõnnide kallale. Tänapäeval peab enamik inimesi täiesti vastu­võetamatuks jälgida koeravõitlust või vaadata, kuidas koerakari ründab mäkra ja rebib selle surnuks. Keelust hoolimata korraldatakse nii­suguseid „etendusi” mõnes Suur­britannia piirkonnas salaja edasi. Koertele endile aga meeldivad võistlused ning õnneks leidub ka inimlikumaid võimalusi nende korraldamiseks. ­Hulgaliselt erinevaid hurdatõuge on aretatud kiiresti jooksvat saaki, näiteks jäneseid, jälitama. Neid on tihti kasutatud koos jahipistrikega sportlikul ava­maastiku­jahil. Gaselli­jahiks on Põhja-Aafrikas ja ­Aasias aretatud eraldi koeratõud – saluki ja Afganistani hurt. Tänapäeval aretatakse koeri ka spetsiaalselt võidujooksu tarbeks – maneežis kihutavad koerad n-ö mehaanilise jänese järel.