Alusteksti põhjal võib kirjutada kahte moodi. Esimene võimalus on kirjutada referaat (kokkuvõte, lühiülevaade), teine võimalus aga saada alustekstist idee ja seda edasi arendada.
Refereerimine ehk kokkuvõtte kirjutamine tähendab alusteksti valikulist lühendamist olulisuse põhimõttest lähtudes. Referaadi koostaja on vaid teis(t)e autori(te) mõtete edasiandja ja seetõttu tuleb alati viidata autorile, kelle mõtteid refereeritakse.
Kuidas kirjutada referaati?
- Refereerimist alusta põhiidee leidmisega. Selleks loe kogu tekst läbi ja tee siis järeldus.
- Seejärel on hea koostada teksti põhjal kava, s.t pane kirja iga lõigu peamine mõte.
- Lõpuks kirjuta teksti põhjal koostatud kava oma sõnadega sidusaks tekstiks.
- Kui referaat on kirjutatud ühe teksti põhjal, siis tuleb teksti järele kirjutada alusteksti autor ja pealkiri.
Harjutus 117
Loe tekst läbi ja tee sellest kokkuvõte teksti järel olevate ülesannete abil.
Aserbaidžaanid – millised nad on?
Aserbaidžaanide ehk aserite vaimsus ja kombed on kujunenud sajandite jooksul. Ühiskonna muutumisele vaatamata on traditsioonid suures osas säilinud ja need mõjutavad oluliselt aserbaidžaanide arusaamu ja käitumist.
Läbi aegade on nende maal austatud ja tähtsaks peetud inimese vanust ja positsiooni. Niisiis arvataksegi, et noored peavad vastuväideteta täitma vanemate inimeste soove.
Perekonnapea on traditsiooniliselt mees. Samas on säilinud sügav austus ja eriline õrnus naise kui ema vastu. Oma lastele püüavad vanemad anda parima hariduse. Teadmisi ja tarkust hinnatakse sama kõrgelt kui rikkust ja sidemeid.
Teiste inimestega suheldes on aserbaidžaanid väga emotsionaalsed, neile on omane elav žestikuleerimine. Nad tunnevad end vabalt, eriti kui vestluspartneriteks on kaks samast soost inimest. Elavalt juttu puhudes võivad nad teineteist emmata, suudelda, asetada käe vestluspartneri õlale.
Tuntud on aserbaidžaanide ütlemine Salamõn hardadir? (tõlkes ’kuhu jäi sinu tervitus’). Kõige sagedamini kasutatakse seda lapse puhul, kes on unustanud vanemaid teretada.
Kui kasutatakse ühissõidukit ja juhtutakse seal pikema aja kestel sõitma koos ühe ja sama inimesega, tuleb teda kindlasti teretada ja võimaluse korral võtta üles jutuots. Muidu on aserbaidžaanide arvates tegu hoolimatu inimesega.
Peoõhtutel tervitavad külalised üksteist saabumise järjekorras. Need, kes on varem kohale jõudnud, tõusevad tavaliselt püsti. See teeb tseremoonia lihtsamakski – eriti omavahel võõraste inimeste puhul –, ja annab tervitamisele ühtlasi suurema tähenduse. Kui külalised hakkavad laiali minema, kordub kõik samamoodi: hüvasti jäetakse kindlasti kättpidi.
Aserbaidžaanid on väga külalislahked inimesed. Sajanditetagusest kirjasõnast on teada ütlemine: „Lagunegu majad, kus ei käi kunagi külalisi.” Toredaks näiteks aserbaidžaanide külalislahkusest on XVI sajandist pärinev kirjeldus vastuvõtust, mis korraldati Briti misjonäride auks.
Sel vastuvõtul pakuti külalistele ei vähem ega rohkem kui 290 rooga... „Lõuna lähenedes laotati põrandale laudlinad ja serveeriti 140 toitu. Kui need said maitstud ja jäägid koos laudlinadega koristatud, toodi veel 150 toitu,” ütleb kirjeldus.
Saksa teadlane Kempfer, kes külastas Aserbaidžaani 1684. aastal, on kirjeldanud oma saabumist nii: „Meid ootasid ees rõõmsameelsed inimesed, kes olid oma elamute põrandad katnud vaipadega: nad ei saanud lubada, et me veedaksime öö oma räpaseks muutunud vankrites.”
Vana kombe kohaselt ei lastud külalist kunagi ära talle kingitust kaasa andmata (muidugi tõi kingituse ka külaline ise). Neis paigus, kus tegeldi aiapidamisega, pandi külalisele kotti näiteks kuivatatud puuvilju või õunu, sealt, kus toodeti villa, sai külaline kaasa sukad, kindad või vöö.
Aserbaidžaanis on alati arvatud, et külalist tuleb kostitada parimate roogadega – kebabite ja pilaffidega. Toitu pakutakse mitmesuguste lisanditega ja kindlasti alkoholita. Tavakohaselt käis enne lõunasööki noormees kannu ja kausikesega läbi kõik külalised: valas neile kätele vett ja ulatas kuivatamiseks rätiku. Soovijatele pakuti enne lõunat kohvi ning teed sidruni ja keedistega. Toidu serveerimisel valitses kindel kord: road toodi järgemööda, kõike korraga pakkuda peeti ebaviisakaks. Reeglil olid omad eelised: vahepeal tekkisid pausid, mille kestel külalised said vahetada arvamusi ja veidi puhata. Pealegi oleks kõigi toitude serveerimine korraga võinud külalistes tekitada segadust – mida proovida kõigepealt. Samuti arvati, et meeldivate lõhnade mitmekesisus võib rikkuda külalise isu.
Külalised võttis nende saabumisel kindlasti vastu maja peremees. Kui teda millegipärast polnud, asendas teda abikaasa või pere vanim liige. Tänaseni kehtib komme, mille kohaselt kutsuvad külalise kindla järjestuse alusel enda juurde ka majaperemehe sugulased ja naabrid.
(„Aserbaidžaanid”, koostanud Särvinaz Kärimova, Sänäm Äliyeva ja Ita Serman, vene keelest tõlkinud Ita Serman)- Mõtle, mis eesmärgiga on see tekst kirjutatud.
- Võta teksti sisu kokku ühe lausega.
- Loe iga lõik uuesti ja pane võimalikult lühidalt kirja lõigu peamine mõte.
- Loe oma kokkuvõte läbi ja otsusta, kas oled kõik tähtsa üles kirjutanud. Kui sulle tundub, et tekst on jäänud veidi arusaamatuks, siis otsi segasevõitu kohad alustekstis üles ja täienda oma kokkuvõtet.
- Oma kokkuvõtte lõppu kirjuta, mille põhjal oled teksti kirjutanud.
- Vahetage pinginaabriga oma kokkuvõtted ja analüüsige, kas pinginaabri töö on arusaadav.
- Otsi mõne teise rahva kohta käiv tekst ja kirjuta selle põhjal samasugune kokkuvõte, järgides eeltoodud tööjuhendit. Pinginaabri asemel võid lasta oma töö üle lugeda isal või emal.
- Õpetajale esita nii kokkuvõte kui ka alustekst.
Teine võimalus alusteksti põhjal kirjutada on leida alustekstist probleem ja kirjutada oma tekst sellest lähtuvalt. See tekst võib olla nii jutustav kui ka arutlev.
Jutustava teksti korral saadakse alustekstist idee ja kirjutatakse see oma fantaasiat kasutades lahti. Näiteks võib politseiuudise põhjal kirjutada kriminaal- ehk detektiivjutu.
Arutleva teksti kirjutamisel ei olda kas alusteksti autori seisukohtadega nõus ja tahetakse temaga vaielda või ollakse autoriga nõus, kuid tahetakse lisada ka oma arvamus. Sellisel juhul lähtutakse teise autori seisukohtadest, millele vaieldakse vastu või millega nõustutakse ja mille tõestuseks tuuakse oma näiteid. Ka sellises tekstis tuleb teisele autorile viidata.
Harjutus 118
Loe läbi järgmine artikkel ja kirjuta selle põhjal arutlev tekst „Kas hindamine on vajalik?”.
Mati Heidmets: hindamine ja järjestamine koolis toob kahju
Tallinna Ülikooli professor Mati Heidmets arvab, et hindamine ja järjestav mõtteviis ei ole Eesti koolisüsteemile kasu toonud.
„See probleem on laiem. See on võistluslikkuse ja turuprintsiipide sissetoomine enam mitte kooli, vaid juba lasteaeda, kus konkureeritakse, et saada sisse,” räägib Mati Heidmets homme eetrisse jõudvas Raadio 2 saates „Ülekuulamine”, vahendas portaal ERR Uudised.
Koolijuhid ja õpetajad muretsevad Heidmetsa sõnul omakorda, kuidas keskmist hinnet tõsta.
„Ma arvan, et selline hindamine ja järjestav mõtteviis ei ole Eesti koolisüsteemile kasu toonud,” sõnas ta.
„Prantsusmaal võetakse kõik ülikoolidesse sisse ja esimese aasta jooksul selgub, kas pea jagab või ei jaga. Võib-olla on see isegi ausam ja parem variant kui riigieksamite tulemuste alusel pingerida teha,” pakub Heidmets võimaluse, kuidas vähendada hindamise tähtsust.
Laagna gümnaasiumi direktor Martin Kaasik on Heidmetsa seisukohtadega nõus.
„Hindamine ei saa olla absoluutne eesmärk. Praegu kõik asjad – punktid, hinded – on kujunenud eesmärgiks ja kogu süsteem toodab seda,” rääkis Kaasik.
(Eesti Päevaleht, www.epl.ee, 08.05.2009)
Harjutus 119
Kirjuta lühiuudise põhjal kriminaaljutt.
Täna leiti Tartus Tasku kaubanduskeskusestkahtlane pakike. Et tegu võis olla pommiga, kutsuti kohale päästeameti eridemineerijad. Lõhkekehaga siiski tegu ei olnud.
(www.delfi.ee, 11.05.2009)KORDAME
|
1. |
Mis on referaat? |
|
2. |
Millega tuleb kokkuvõtte tegemisel arvestada? |
|
3. |
Kuidas saab alusteksti veel kirjutamisel kasutada? |
