Gümnaasiumi muusikaõpiku II osas käsitletakse nelja teemat.

1. 19. sajandi muusika peamised žanrid. Vaatluse all on romantismiaja muusika peamised žanrid: kammerlaul ehk Lied; instrumentaalkontsert ja sümfoonia; klaveri- ja orkestrimuusika; 19. sajandi lavamuusika (romantiline ooper ja operett).

2. Rahvusromantilised koolkonnad. Keskendutakse lähinaabrite muusikaelule: vene ooperi- ja balleti- ning orkestri- ja klaverimuusika loojad; põhjamaade klassikalised koolkonnad Soomes ja Norras.

3. Eesti rahvamuusika. Muusikaelu Eestis 19. sajandi lõpul. Õpitakse tundma regilaulu ja riimilise salmilaulu eripära; laulumänge, rahvapille ja -tantse ning jõutakse välja Cimze seminari, laulupidude ja esimeste koolitatud heliloojateni.

4. Eesti professionaalne muusika ja muusikaelu 20. sajandi algul. Kutseliste muusikute toel õitsele löönud kultuurielu andis Eestile muusikateatrid, suurkollektiivid ja armastatud heliloojad. Tutvutakse lähemalt nii vabariigi algusaastate alustalade (Härma, Türnpu, Läte) kui ka klassikalise muusika suurloojate (Lüdig, Süda, Tobias, Kapp, Eller) muusikaga. Peatutakse Saare ja Kreegi rahvalaulukäsitlusel ja suure sümfooniku Tubina heliloomingul. Kõiki teemasid illustreerivad muusikanäited eesti interpreetide ettekandes.

Õpiku viimases osas „Lisad“ on rikkalik lauluvara, samuti mõisted ja sõnaseletused, mille juurest saab minna tagasi peatükki, kus sõna kasutati.