Operetta – väike ooper
Operett on meelelahutuslik muusikaline näitemäng, mille sündmustik tuuakse kuulajani laulu ja kõnetekstide kaudu. Žanri eelkäijad olid itaalia koomiline ooper ja prantsuse vodevill.
Pariisist Viinini
Operett kujunes välja 19. sajandi keskpaiku Pariisis. Prantsuse helilooja Jacques Offenbachi sulest ilmus seal üle 100 opereti. Teine operetilinn oli Viin, seal tegutses valsikuningas Johann Strauss noorem.
Prantslaste teravale ühiskondlikule satiirile eelistasid austerlased õrna fantaasiamaailma ning mahlaka kankaani asemel kõlas lüüriline valss. Viini operetis pöörati suurt tähelepanu rikkalikele kostüümidele.
20. sajandi algupoolel vallutas maailma Uus-Viini operett, mille kuulsamad heliloojad olid nt Ferenc Lehár ja Imre Kálmán. Selles suunas ühendati nii prantsuse kui ka Viini operetile iseloomulikud tunnused.
Lõbus seltskonnamuusika
Opereti libreto on enamasti humoorikas, sageli päevakajaline või satiiriline. Heliloojat innustasid looma parasjagu moes olnud meloodiad ja seltskonnatantsud.
Peaosades on enamasti kaks armastajapaari: sopran (primadonna) ja tenor (või bariton), kellele vastandub koomiliste osatäitjate paar.
Opereti tunnusjooned
Võrreldes ooperiga on opereti vokaalpartiid enamasti lihtsad ja meeldejäävad ega nõua nii suurt vokaalset meisterlikkust. Tantsul on operetis oluline osa, kuid erinevalt ooperist tantsivad siin osatäitjad ise. Laule, ansambleid ja kooriosi seovad omavahel kõnedialoogid. Orkestrimuusika toetab süžee arengut, kuid on võrreldes ooperiga tunduvalt lihtsakoelisem.
Armastatud operette
- Jacques Offenbach. „Orpheus põrgus“, „Ilus Helena“
- Johann Strauss noorem. „Nahkhiir“, „Mustlasparun“, „Viini veri“
- Imre Kálmán. „Silva“, „Bajadeer“, „Krahvinna Mariza“, „Montmartre’i kannike“
- Ferenc Lehár. „Lõbus lesk“, „Krahv Luxemburg“
- Florimond Hervé. „Mam'zelle Nitouche“
Kuula
Imre Kálmán. Silva ja Edvini duett operetist „Silva“, katkend
Johann Strauss noorem. „Naerulaul“ operetist „Nahkhiir“
Ferenc Lehár. Valss operetist „Lõbus lesk“, katkend
Mõtle
- Nii ooperi kui ka opereti osatäitjad
- laulavad
- tantsivad
- kõnelevad
- naljatlevad
- Opereti sünnipaik oli
- Viin
- Budapest
- Pariis
- Milano
- Žanri eelkäijad olid
- itaalia koomiline ooper
- austria külamuusika
- ungari mustlasviiuldajad
- prantsuse vodevill
- Kolm koolkonda:
- Jacques Offenbach
- Ferenc Lehár
- õrn fantaasiamaailm
- Johann Strauss
- kankaan
- satiir
- valss
- Imre Kálmán
- satiir ja huumor
Märka
Jacques Offenbach. Operett „Orpheus põrgus“
Orpheus on Antiik-Kreeka müüdi järgi laulja ja lüüramängija, kes oma maagiliste võimete ja muusikaga suutis võluda metsloomi, linde, taimi ning isegi kaljusid.
Offenbachi operetis on Orpheus üks väga kõrge enesehinnanguga viiuldaja, kelle abikaasale Euridicele käib viiulimängimise „müra“ närvidele. Ühel päeval tuleb jumal Pluto ja viib Euridice Hadesesse. Esialgu pole Orpheus sellest väga häiritud: saabki rahus ja vaikuses musitseerimist nautida. Kuid avaliku arvamuse survel otsustab Orpheus siiski naise tagasi tuua.
Sel hetkel, mil Orpheus allmaailma saabub, tantsib kogu seltskond ülilõbusalt kankaani. Kui metsik tants lõpeb, mängib Orpheus viiulil lummava meloodia, mille mõjul lubab Pluto Euridicel koju naasta. Ainsaks tingimuseks on see, et ükskõik mis ka teekonnal ei juhtuks, ei tohi Orpheus tagasi vaadata.
Ootamatu kõuemürin paneb Orpheuse uudishimust siiski selja taha pilku heitma ning Euridice jääb igavesti allilma. Tundub aga, et selle vastu polegi kellelgi midagi ning operett lõpeb õnnelikult.
Jacques Offenbach. Kankaan operetist „Orpheus põrgus“
„Kankaan“. Muusika kulgemise skeem
Sissejuhatus. Viiulite ja puupuhkpillide kahekõne. Pane tähele, millal hakkab kõlama triangel. Tants on kerge ja hiiliv.
A-teema
Peateema viiulite esituses.
B-teema
Esimene kõrvalteema vaskpuhkpillidelt. Rütmi rõhutavad taldrikud.
C-teema
Teine kõrvalteema, „Kankaan“, vaskpuhk- ja löökpillidelt.
A-teema
Peateema viiulitelt. Muusika saab hoogu juurde.
C-teema
„Kankaani“ muusika kiireneb veelgi, muutub valjemaks ning kankaanitantsijate uljad jalatõsted lõpevad spagaati langemisega.
Kuula ja pane tähele
- Mitu korda kõlab teoses kankaani teema?
- Iseloomusta kankaani tunnusmeloodia dünaamilist arengut kogu teose jooksul.
- Miks on helilooja valinud kankaani teemat esitama just vaskpuhkpillid? Milliseid pille oleksid kasutanud sina? Miks?
Lisalugu
Ameerika muusikaline komöödia
Rudolf Friml (1879–1972), pseudonüümiga Roderick Freeman, oli tšehhi pianist ja helilooja. Visiidil Ameerika Ühendriikidesse aastal 1904 esitas ta Carnegie Hallis oma esimese klaverikontserdi ja sai vaimustatud vastuvõtu osaliseks. Kaks aastat hiljem kolis Rudolf Friml juba alaliselt Ameerikasse elama ja jätkas seal pianistikarjääri kõrval heliloominguga.
Friml loobus euroopalikust komponeerimisstiilist ning võttis omaks ameerikaliku muusikalise komöödia loomise põhimõtted, püüdes sellesse integreerida Euroopa operetitraditsioone.
Operett „Rose-Marie“ (1924) saavutas oma uuenenud kõlaga edu ja tagas Rudolf Frimlile tolle aja populaarseima muusikalise komöödia helilooja positsiooni Ameerikas ning äratas suurt huvi ka mujal maailmas.
Kuuel korral on operett „Rose-Marie“ olnud ka Eesti teatrite mängukavas. Üks tuntumaid laule sellest on „Indiaani armuhüüd“.
Rudolf Friml. „Chant indien“
- Service provided by Star Cloud LLC