Ärkamisaeg
Sinimustvalge lipp
1987. aastal alanud poliitilised sündmused innustasid eestlasi taas rahvuslikule vabadusliikumisele. Seda perioodi on nimetatud ka teiseks ärkamisajaks.
1988. aasta aprillis tegi Edgar Savisaar ettepaneku luua Rahvarinne. Kuu aega hiljem kõlasid levimuusikapäevadel Tartus Alo Mattiiseni „Viis ärkamisaegset laulu“. Heliloojat oli inspireerinud meie esimese ärkamisaja autorite Karl August Hermanni, Aleksander Kunileiu ja Friedrich Saebelmanni looming.
Esinesid Eesti parimad levimuusikud ning tänu meeldejäävatele muusikalistele kujunditele oli rahval lihtne kaasa laulda.
Üha enam kerkis publiku hulgast sinimustvalgeid lippe.
Laulev revolutsioon
Rahvuslikud meeleolud jõudsid haripunkti 1988. aasta juunikuus, mil Tallinna vanalinna päevade ürituste raamest kasvasid välja spontaansed öölaulupeod.
10.–14. juunini kogunes lauluväljakule ligi 100 000 eestimaalast. Peeti kõnesid ja okupatsiooniaegsete punalippude asemel lehvisid sinimustvalged lipud. Lauldi isamaalisi ja armastatud rahvalikke laule.
Üles astusid tuntud ansamblid ja solistid, pidude kõrghetkedeks kujunesid Alo Mattiiseni „Viis ärkamisaegset laulu“ ja Tõnis Mägi „Koit“.
Nii muusikud kui ka publik avaldasid oma kindlat ja kõigutamatut isamaameelsust, mistõttu on meie võitlust taasiseseisvumise eest nimetatud laulvaks revolutsiooniks.
Tõnis Mägi. „Ilus oled, isamaa“
Poliitilise revolutsiooni tulemusena muutub riigikord. Mõtle, mis eristab Eestis ja teistest Baltimaades toimunud laulvat revolutsiooni tavalisest revolutsioonist. Jaota revolutsiooniga seotud märksõnad kahte rühma.
- Riigipea hukkamine või vangi panemine
- Relvad
- Iseseisvuse nõudmine
- Vägivald
- Barrikaadid
- Rahumeelne ühislaulmine
- Rahvuslippude lehvitamine
- Uute isamaaliste laulude loomine
- Spontaansed öölaulupeod
- Esimene üldlaulupidu Tartus
- Mõisnike ikke alt vabanemine
- Nõukogude korra alt vabanemine
- Eesti kirjakeele ühtlustamine
- Rahvarinde asutamine
- Vendade Saebelmannide laulud
- Alo Mattiiseni laulud
Eestlane olen ja eestlaseks jään
Alo Mattiisen
Alo Mattiisen (1961–1996) oli pärit Jõgevalt.
Lapsena armastas ta muusikaõpingute kõrval lugeda, sporti teha ja näidelda. Oma esimese laulu komponeeris ta juba muusikakooli kolmandas klassis.
Ta õppis konservatooriumis esmalt muusikapedagoogikat, hiljem heliloomingut. Samas mängis klahvpille ansamblis In Spe.
Laiemalt sai helilooja tuntuks lauluga „Ei ole üksi ükski maa“ ja tsükliga „Viis ärkamisaegset laulu“.
Alo Mattiisen on kirjutanud ka filmimuusikat, muusikat telelavastustele, orkestriteoseid, teoseid koorile ja orkestrile jm.
Alates 1997. aastast korraldatakse Jõgeval Alo Mattiisenile pühendatud muusikapäevi.
Viis isamaalist laulu
F. A. Saebelmann, V. Ruubel, A. Mattiisen, J. Leesment. „Kaunimad laulud“
K. A. Hermann, M. Veske, A. Mattiisen, H. Käo. „Mingem üles mägedele"
A. Kunileid, L. Koidula, A. Mattiisen, J. Leesment. „Sind surmani“
K. A. Hermann, A. Mattiisen, Fr. R. Kreutzwald, J. Leesment. „Isamaa ilu hoieldes“
A. Mattiisen, J. Leesment. „Eestlane olen ja eestlaseks jään“
Ivo Linna, ansamblid Kiigelaulukuuik, In Spe, segakoor Noorus, dir Raul Talmar
Oma tsüklis „Viis isamaalist laulu“ tugineb Alo Mattiisen esimese ärkamisaja heliloojate koorilauludele.
- Mis on võrreldes algmaterjaliga muutunud? Märgi õiged väited.
- Segakoori asemel laulab meeskoor.
- Segakoori asemel laulab soolohääl.
- Algsele viisile on juurde komponeeritud uusi lõike.
- Algsed viisid kõlavad otsast lõpuni muutumatuna.
- Lauludele on lisandunud pillisaade.
- Mattiisen kasutab saates teisi pille kui ärkamisaegsed heliloojad.
- Milline laul on otsast lõpuni Mattiiseni originaallooming?
Eestimaa, mu isamaa
Kuula ja laula laulu „Eestimaa, mu isamaa“
Harjuta laulmist muusika saatel.
- Kirjelda laulu meloodiat, rütmi ja meeleolu.
- Kus ja millal võiks sellist laulu laulda?
Eesti lipp
Kuula ja laula laulu „Eesti lipp“.
Harjuta laulmist muusika saatel.
Eesti lipu lugu
Eesti lipu päeva peetakse 4. juunil.
Just sellel päeval 1884. aastal võeti sinimustvalge lipp kasutusele Tartu Ülikooli Eesti Üliõpilaste Seltsi lipuna.
Kui 1918. aastal kuulutati välja Eesti vabariik, sai sellest riigilipp.
Eesti hümn
Hoia, Jumal, Eestit
- Õpi viis selgeks astmenimetustega.
Kuula ja laula laulu „Hoia, Jumal, Eestit“.
Harjuta laulmist muusika saatel.
Kus asub selles laulus JO?
- Esimese joone all
- Esimesel abijoonel
- Esimeses vahes
Mis on selle laulu helistik?
- JO-duur
- C-duur
- Duur
Kirjelda laulu rütmi.
- Service provided by Star Cloud LLC