Orel ja akordion

Klahvpuhkpillid

Orel

Pillide kuningas

Orel on üks vanemaid pille, selle eelkäijateks võib pidada paani­flööti ja torupilli. See on ka suurim ja keerukaima konstrukt­siooniga muusikainstrument.

Kuna iga orel on ehitatud kindla ruumi jaoks, erinevad pillid nii kuju kui ka suuruse poolest, kuid põhiehitus on kõigil sama.

Võimas kõla

Oreli heli tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui vajutada klahvile, pumpab elektrimootor õhu läbi õhukanalite ja -kastide viledesse.

Oreli kõla võib iseloomustada sõnadega „võimas“, „pidulik“, „värvikas“. Rohkem kui ühelgi teisel pillil oleneb oreli kõla ruumi akustikast ja pilli asukohast ruumis.

Enamiku orelile loodud repertuaarist moodustab vaimulik muusika, sest on ju orelimuusika läbi sajandite olnud kirikus peetavate jumalateenistuste osa. Kuid orelile on loodud ja luuakse ka praegu ilmalikku muusikat, mida esitatakse nii kirikutes kui ka kontserdisaalidesse ehitatud orelitel.

Viled

Oreli viled valmistatakse metallist (tina, vask, tsink) või puust (mänd, pappel, nulg, kuusk, tamm). Ehitusviisi järgi jagunevad need huul- ja keelviledeks.

Huulviles tekitab heli õhusamba võnku­mine, keelviles aga metallist elastse keelekese võnkumine.

Vilesid võib orelil olla kuni 30 000 ja nad jaotuvad eri kõrguse ja tämbriga rühmadesse ehk registritesse. Registreid võib orelil olla üle paarisaja.

Oreli viled
Oreli manuaalid ja registrid
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia orel
Paaniflööt

Pult haarab kogu tähelepanu

Oreli puldis asuvad kuni 7 manuaali, s.o kätega mängitavad klaviatuurid; pedaal, s.o jalgadega mängitav klaviatuur; registrinupud.

Erinevalt klaverist ei sõltu oreli kõlatugevus klahvile vajutamise tugevusest, vaid seda saab reguleerida erinevaid registreid kasutades. Registrinuppudega saab muuta ka oreli kõlavärve, see teeb orelist mitmekülgseima kõlaga muusikainstrumendi maailmas.

Orel on suurima heliulatusega pill – kuni 10 oktaavi.

Huvitavaid tõiku

  • Väikseim orelivile võib olla 1 cm pikkune, suurim aga kuni 10 meetrine.
  • Hiigelsuure, seitsme manuaaliga oreli kõlajõud võrdub ligikaudu 25 sõjaväe­orkestri kõlajõuga.
  • Orelimuusika kirjutatakse kolmele noodireale: ülemised kaks tähistavad manuaalidel mängitavat muusikat ja alumine pedaalil mängitavat.
  • Orelimängijal on esinemisel tihtipeale assistent, kes vastavalt orelimängija soovile liigutab registrinuppe.
  • Maailma suurim töötav orel (33112 vilet ja 455 registrit) asub USA-s Atlantic City Convention Hallis.

Eesti organiste

  • Andres Uibo
  • Aare-Paul Lattik
  • Piret Aidulo
  • Marju Riisikamp
  • Ines Maidre
  • Toomas Trass
  • Elke Unt
  • Kristel Aer
  • Oreli eri kõrguse ja tämbriga rühmad: 
  • Helitekitaja, mis liigub oreli viledes: 
  • Kätega mängitav klahvistik: 
  • Jalgadega mängitav klahvistik: 
  • tina
  • alu­miinium
  • mänd
  • vask
  • sara­puu
  • kuusk
  • kroom
  • pappel
  • nulg
  • raud
  • saar
  • tsink
  • tamm
  • kask
  • kuni 20 000
  • kuni 20 500
  • kuni 30 000
Johann Sebastian Bach. Tokaata ja fuuga d-moll, BWV 565
Pieter van Dijk (orel)

Akordion

Rahvapeol ja kontserdisaalis

Akordioni kaugeimaks esiisaks võib pidada Hiina suuorelit sheng’i.

Akordioni leiutajaks peetakse Saksa orelimeistrit Cyrill Demiani, kes patenteeris litsentsi 1829. aastal. 19. sajandil levis akordion kiiresti üle kogu Euroopa. 

Akordion
Hiina rahvapill sheng
Hiinlane sheng’i mängimas

Akordioni ehitus ja heli tekitamine

Akordioni üks tähtsamaid osi on nahast või mõnest muust materjalist volditud lõõts. Ühel pool lõõtsa asetseb klaviatuur, millega mängitakse meloodiat, ja registriklahvid tämbri muutmiseks. Teisel pool asetsevad nupud bassinootide või akordide mängimiseks.

Heli tekitavad metallist lestkeeled, mis klahvile vajutamisel ja lõõtsa lahtitõmbamisel või kokkusurumisel õhuvoolust võnkuma hakkavad.

Tänapäeval ulatuvad akordioni kasutusvõimalused rahva­muusikast jazz’ini.

Tiit Kalluste. „Ratas“ (katkend)
Tiit Kalluste (akordion), Villu Veski (saksofon)

Eesti akordioniste

  • Tiit Kalluste
  • Henn Rebane
  • Jaak Lutsoja
  • Tuulikki Bartosik
  • Kulno Malva
  • Allan Jakobi
Ástor Piazzolla. Kaks osa teosest „Neli aastaaega Buenos Aireses
  • Buenos Airese sügis
João Barradas (akordion)
  • Buenos Airese kevad
João Barradas (akordion)
  • Meloodiat
  • Bassinoote
  • Akorde
  • Lõõts
  • Nupud
  • Klahvid
  • Lest­keeled
  • Mitmik­flööt
  • Suuorel
  • Piibupill

Küsimused ja ülesanded

  1. Mille alusel klahvpille liigitatakse?
  2. Nimeta oreli põhiosad.
  3. Milline ülesanne on oreli ja akordioni registrinuppudel?
  4. Mis on ühist orelil ja puhkpillidel?