Võimaluste paljusus
Elektroonilise muusika abiline
Samal ajal, kui täiustusid süntesaatorid, arenes edasi ka arvutimaailm. Hakati otsima võimalusi, kuidas arvuti võiks heliloojate ja muusikute tööd kiirendada, lihtsustada. Arvuti rakendamiseks elektroonilises muusikas on leitud palju võimalusi.

Noodistamine
- Helilooja saab nootide arvutisse sisestamiseks kasutada MIDI-klaviatuuri, selle abil teeb arvuti elektrofonil esitatud muusikapalast ise noodi või partituuri;
- noodimärke arvutisse trükkides loovad arvutiprogrammid (nt Sibelius, Finale) partituuri, mida saab kohe ka kuulata;
- partituurist võib vajadusel eraldada üksikuid partiisid.
Arvuti rakendamine elektronmuusikas
- Arvuti on muusikule abiks süntesaatorite programmeerimisel, kuna arvuti monitoril on töödeldavate helide parameetrid hästi näha;
- arvutiprogramm võimaldab tegutseda mitmel süntesaatoril korraga;
- muusikalise esitusinfo (nt millist klahvi, millal ja kui kiiresti vajutatakse) võimaldab arvutisse salvestada MIDI-liides, mis ühendatakse arvuti ja elektrooniliste muusikainstrumentidega;
- arvuti mäluseadmesse tehtud salvestusi on vastavalt vajadusele võimalik hiljem viimistleda ja täiendada;
- arvutiprogramm saab süntesaatori tegema panna asju, mida muusik ei suudaks – vallandada ühele klahvile vajutades terve helide kaskaadi või esitada soolosid tempos, milleks inimene pole võimeline;
- arvuti võib vastavalt sisestatud reeglitele ise muusikat luua;
- keerulisemad programmid võimaldavad koos muusikaga esitada ka visuaalset materjali, näiteks videoinstallatsioone;
- osa programme suudab elavat musitseerimist sünkroniseerida arvuti esitatatud materjaliga, seda kasutatakse solisti saatmiseks või ansamblimänguks;
- tänapäeval kasutatakse arvutit sageli iseseisva digitaalse heliallikana;
- klaviatuurid, nupud jm välised kontrollerid võimaldavad juhtida virtuaalsete pillide toimimist ja heliefekte.
Loometöö stuudiotes
Esimene elektronmuusikastuudio rajati juba 1949. aastal Bonni ülikooli juures.
Üks maailma juhtivamaid elektronmuusikakeskusi on Kölni elektronmuusikastuudio, mida aastatel 1953–1990 juhtis helilooja-avangardist Karlheinz Stockhausen.
Stuudiotes töötavad nii teadlased kui ka muusikud, kes uute väljendusvahendite otsingul töötavad välja uudseid tehnilisi lahendusi ja eksperimenteerivad kõlaga.
Arvutimuusika Eestis
1995. aastal avati elektronmuusikastuudio ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juures.
Eestis harrastatakse elektroonilist muusikat alates 1960. aastatest, kui Heino Pedusaar ja Anatoli Sügis konstrueerisid süntesaatori eeskujul pilli Varioola.
1970. aastatel sai tuntuks Sven Grünbergi asutatud ansambel Mess, kes esimesena tollases NSV Liidus kasutas süntesaatorit. Pilli ehitas Härmo Härm.
Kasutusala ja loojad
Arvuti igas muusikažanris
Elektrooniliste muusikainstrumentide leiutamine avas uued perspektiivid nii klassikalises kui ka popmuusikas.
Paljud heliloojad – näiteks Pierre Boulez, Edgar Varèse, György Ligeti, Olivier Messiaen, Karlheinz Stockhausen – ühendasid uusi instrumente ning nende kõlaomadusi traditsiooniliste orkestripillidega, luues niimoodi põnevaid teoseid.
Tänapäevased rock- ja popmuusikud on süntesaatorile ja stuudiotehnikale toetudes loonud uusi stiile ning saavutanud populaarsuse tihti ka stuudiost väljumata. Elektroonilise muusika ajalugu on veel noor ning võimalusterohke.
Loojaid ja esitajaid
- Vangelis
- Jean-Michel Jarre
- Isao Tomita
- Brian Eno
- ans. Kraftwerk
- ans. Tangerine Dream
- Sven Grünberg
- Igor Garšnek
- ans. Galaktlan
- Taavi Kerikmäe
Süntesaatorite loojaid
- Korg
- Roland
- Yamaha
- Kurzweil
Muusika kuulamine
Edgar Varèse. „Poème électronique“ (katkend)
Kraftwerk. „We are the Robots“ (katkend)
Küsimused ja ülesanded
- Mille poolest erineb süntesaator akustilisest klaverist?
- Missuguse heli omaduse põhjal tunneme ära heli tekitaja?
- Kirjelda, mida on tänapäeval võimalik süntesaatoriga teha.
- Nimeta maailmas tuntud süntesaatorimängijaid.
- Kes oli Eesti esimese süntesaatorit kasutanud ansambli rajaja ja helilooja? Nimeta ka filme, millele ta muusika on loonud.