Indiaanlased

Loodusrahvas

Ameerika esivanemad

Põlisasukate hõimud

Indiaanlased on Ameerika põlisrahvaste koondnimetus. Nende eellased rändasid sinna Siberist üle Beringi väina umbes 20 000–30 000 aastat tagasi. 

Indiaanlased jagunesid sadadeks erinevateks hõimu­deks. Põhja-Ameerikas pidama jäänud suuremad hõimud olid irokeesid, navahod, siuud, tšerokiid, apatšid, komantšid, šaieenid.

Šaieenid (1890)

Inkad, maiad ja asteegid

Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse edasi liikunud rahvastest olid tähtsamad inkad, maiad ja asteegid.

Neil kõigil oli oma riik, mis on läinud ajalukku erakordselt kõrgetasemelise kultuuri ja tolle aja kohta hästi arenenud ühiskonna­korraldusega.

16. sajandi lõpul ja 17. sajandi algul Ameerika avastamisele järgnenud sõdades hukkus palju indiaanlasi ning asteekide, maiade ja inkade riigid hävitati.

Indiaanlaste laulud ja pillid

Indiaanlaste traditsioonilises muusikas on kesksel kohal vokaal. Lauldakse kas üksi, kooris või vastulaulu põhimõttel. Laulud on enamasti ühehäälsed ja koosnevad lühematest fraasidest, mida korratakse ning varieeritakse.

Sageli esineb vahelduvat taktimõõtu. Tihti koosneb tekst vokaalidest või silpidest, millel puudub tähendus.

Saatepillidena kasutatakse enim mitmesuguseid trumme ja kõristeid, harvem lihtsamaid vilesid või flöödilaadseid pille või ka vibupilli. Indiaanlaste uuemat tüüpi muusikas on juba tuntavad euroopa­likud mõjud. Nii jõudsid maadeavastajate vahendusel Ameerikasse keelpillid – viiul, kitarr –, mis peagi leidsid tee ka indiaanlaste muusikasse.

Tänini on tähtsal kohal hõimude lipulaulud ja hümnid, eriti ühistel tseremooniatel.

Tšerokiide rituaalne tants pauvaul

Mõtestatud toimingud ja tähendused

Indiaanlaste laulud ja tantsud on tihedalt seotud religioos­sete rituaalidega. Nende vahendusel suheldakse üle­loomulike jõududega ning palutakse abi igapäevaste toimin­gute tegemisel. Oma rituaalid on vihma välja­kutsumiseks, jahiõnne tagamiseks, haigete ravimiseks jm.

Teist tüüpi laulud on need, kus jutustatakse järgnevatele põlvedele hõimu ajalugu, et seda edasi pärandada.

Laulude ja tantsude puhul on tähtis roll sümboolikal, mis kajastub esitustavades, kehamaalingutes ja kostüümides ning kuulub ühe või teise tseremoonia juurde.

Pauvau, kakao ja higistamistelk

  • Põhja-Ameerikas populaarsed hõimude kogunemised on pauvaud. Need on suurejoonelised rahvapidustused traditsiooniliste kostüümide, laulude, tantsude ja toitudega. Üritus võib kesta sageli kuni nädal aega.
  • Kakao on Lõuna- ja Kesk-Ameerika indiaanlaste rituaalne jook, mille nimetus tähendas algselt kibedat vett.
  • Indiaani higistamistelk kuulub mõnede pärimuste järgi indiaanirahvaste vanimate tseremooniate juurde. Väikeses kuplikujulises telgis istutakse külg-külje kõrval ümber eelnevalt lõkkel kuumaks aetud kivide. Puhastumistoimingu soodustamiseks kasutatakse palveid ja laule.
Arthur Farwell. „Pawnee hobused“ tsüklist „Indiaanlaste laulud“ op. 102
Texase Ülikooli Kammerlauljad, juhatab James Morrow

Tšerokii hommikulaul

Indiaanilaulu tekst on kirja pandud häälduspäraselt.

Ostinato

„Cherokee Morning Song", Walela

Küsimused ja ülesanded

  1. Mis on indiaani muusikale omane?
  2. Millest jutustavad indiaani laulud?
  3. Miks on sinu arvates loodusrahvaste kultuuris muusika tihedalt seotud tantsuga?
  4. Kuidas kirjeldaksid indiaani muusikas esinevat rütmikat ja meetrumit?
Põhja-Ameerika indiaanlased