Uus või vana? Kallis või odav?

Teele: Riiete osas oleme me emaga viimasel ajal kasutatud rõivaste poes käinud. Teate, seal on palju põnevamad asjad kui kaubandus­keskuses! Nii et selles osas ei ole mul küll vaja ei kalleid ega ka uusi asju. Pealegi on looduse mõttes hea, kui asju taaskasutame, mitte ei osta kogu aeg uusi. Toidu osas aga ütlevad mu ema ja isa, et kvaliteetse toidu eest on nad nõus rohkem maksma. Ma ei tea täpselt, kui palju vanemad toidu peale kulutavad, aga mulle tundub, et päris palju. Kokkuvõttes: riided võivad olla odavad ja vanad, aga isikupärased. Toit peab olema värske ja kvaliteetne, seega vist pigem kallis.

Rein: Mina eelistan vist uusi asju … Mulle meeldib, kui mu asjad on korras, puhtad, terved. Näiteks ma ei kujutaks ette, kui ma pean kellegi teise riideid kandma. Muidugi kannan ma mõnikord isa kampsunit või jopet, kui suvel on külm ja me kuskil väljasõidul oleme, aga võõraid asju – seda mitte. Tehnikaasjadest tahan ma tulevikus kindlasti osta kõige paremad ja uuemad asjad, sest mulle väga meeldib tehnika ning uued asjad on lihtsalt targemad kui vanad. Praegu ma vanematelt seda muidugi ei nõua, sest nende jaoks ei ole tehnika nii oluline kui minu jaoks. Kokkuvõttes ostame me pigem uusi asju, aga me ostame neid harva ja ainult siis, kui meil neid tõesti vaja on.

Ana: Minu meelest on kõige lahedamad need asjad, mis on ise tehtud. See, kui palju selle peale on raha kulutatud, ei ole üldse tähtis. Näiteks ise õmmeldud riided – mitte kellelgi teisel ei ole ju selliseid! Need on alati ainulaadsed! Tavaliselt on ise õmblemine odavam kui poest korralike asjade ostmine. Aga mõnikord on kangas hoopis nii kallis, et odavam oleks rõivas poest osta. Minu jaoks ei ole hind kõige olulisem, sest me ostame peres üldse vähe asju, selle asemel proovime oma asju korralikult hoida.

Õpetaja Lilian: Mõne asja peale olen ma küll alati valmis raha kulutama. Näiteks teatripiletite peale. See, kui kallis üks pilet on, noh… Muidugi oleks ju tore, kui see oleks võimalikult odav. Samas, kui piletid on kallid, siis hoian kokku kuskilt mujalt ja lähen ikka teatrisse! Aga vaat asju, neid ma osta ei armasta. Asju on maailmas niigi liiga palju!

Kaarel: Oleneb, millest me räägime. Näiteks kõik, mis puudutab jalgpalli, selle peale olen ma valmis kogu oma taskuraha kulutama. Ükskord oli nii, et ma valisin ühed trenniriided juba välja, aga kui ma neid emale ja isale näitasin, siis sain aru, et neile mu valik ei meeldinud. Need olid liiga kallid. Lõpuks tegime sellise kokkuleppe, et mina maksan poole summast oma taskurahast ja ülejäänud osa maksavad vanemad. Muude asjade osas ma nii valiv ei ole. Võin kanda sugulaste antud riideid ning näiteks kasutan juba kolmandat aastat sama koolikotti! Kui asi on terve, siis miks ma peaks uue ja kallima ostma?