A
- abort – raseduse iseeneslik katkemine või tahtlik katkestamine
- adrenaliin – neerupealiste hormoon, mis verre eritudes mobiliseerib organismi pingutuseks
- AIDS – AIDS on HIV põhjustatud haigus, mille korral inimese immuunsüsteem on kaotanud haigustekitajate suhtes vastupanuvõime.
- ainevahetus – kõik organismis toimuvad üksteise ja väliskeskkonnaga seotud keemilised reaktsioonid
- ajukoor – suuraju pindmine kiht
- akson – närviraku pikk jätke, mida mööda närviimpulsid närvirakust välja liiguva
- alleel – geeni esinemisvorm, mida ühel geenil võib olla üks või mitu
- allergeen – allergia tekitaja, nt mõni toiduaine, õietolm
- allergia e ülitundlikkus – organismi ebatavaliselt äge reageerimine mitmesuguste ainete, allergeenide suhtes, mis tervele inimesele on kahjutud
- amülaas – tärklist suhkruteks lõhustav ensüüm
- anoreksia – söömishäire, närvisüsteemi häiretest tingitud enesenäljutamine
- antikeha – lümfotsüütide toodetud eriline kaitsevalk organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemiseks
- aort – kõige suurem südamest väljuv veresoon, kõige suurem arter
- arteriaalne veri – hapnikurikas ja vähe süsihappegaasi sisaldav veri, mis voolab arterites
- arterid – veresooned, mis viivad verd südamest organitesse
- australopiteek – esimene inimese liini esindaja, kellest põlvneb inimese perekond Homo
- Autonoomne e vegetatiivne närvisüsteem – närvisüsteemi osa, mis juhib tahtele allumatut elundite talitlust
B
- bioloogiline evolutsioon – eluslooduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu
- bioloogiline surm – inimese elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine
- buliimia – söömishäire, mida iseloomustavad õgimissööstud ja kaalu kõikumine
D
- dendriidid – närviraku lühikesed jätked, mis võtavad närviimpulsid vastu ja juhivad närviraku kehasse
- dieet – haiguste raviks või nende vältimiseks, kehakaalu muutmiseks määratud kindel toitumisviis
- difusioon – aineosakeste liikumine kõrgema kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda
- DNA e desoksüribonukleiinhape – rakkudes sisalduv pärilikkusaine, mis säilitab ja edastab pärilikku informatsiooni, kromosoomi koostisosa
- dominantne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus organismil avaldub alati
- Downi tõbi e Downi sündroom – geneetiline puue inimesel, mille korral keharakkudes on kolm 21. kromosoomi, sellega kaasneb vaimse ja kehalise arengu osaline peetus
E
- elektrokardiogramm e EKG – südamelihaste kokkutõmmetel moodustuvate elektrivoolude graafiline üleskirjutus südame seisundi iseloomustamiseks
- elund ehk organ – mitmest koest koosnev organismi osa, millel on kindel asend, ehitus ja ülesanne
- elundkond – ühiseid ülesandeid täitvate elundite süsteem
- emakas – lihaseline õõnes elund, milles areneb loode
- ensüümid – eriliste omadustega valgud, mis tagavad keemiliste reaktsioonide toimumise organismis, jäädes ise samal ajal muutumatuks
- eritamine – ainevahetuse käigus tekkinud jääkainete jt mittevajalike ainete eemaldamine organismist
- erituselundkond – elundkond, mis eritab ainevahetuse käigus tekkinud jääkaineid
F
- fibriin – lahustumatu valk, mis vere hüübimisel moodustab haavale võrgustiku
- fotosüntees – lihtsatest anorgaanilistest ainetest orgaaniliste ainete valmistamine päikeseenergia abil
G
- geen – pärilikkuse algüksus, teatud DNA lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse kujunemises
- geenide siirdamine – geenide ülekandmine ühelt organismilt teisele
- geneetilise e päriliku eelsoodumusega haigus – geenide ja keskkonnategurite koostoimest põhjustatud haigus
- geneetiliselt muundatud e transgeenne organism (GMO) – organism, kellesse on viidud teise liigi geene
- geneetiliselt muundatud toit (toiduained) – transgeensetest organismidest saadud toit (toiduained)
H
- haistmine – õhus lenduvate keemiliste ühendite tajumine ja eristamine
- hemoglobiin – erütrotsüütides sisalduv valk, mis seob ja transpordib hapnikku
- higinäärmed – naha näärmed, mis eritavad naha pinnale higi
- hingamiselundkond – elundkond, mis varustab organismi hapnikuga ja aitab vabaneda süsihappegaasist
- hingetoru – torukujuline hingamiselundkonna osa, mis asub kõri ja kopsutorude vahel
- HIV e inimese immuunpuudulikkuse viirus – viirus, mis põhjustab AIDSi.
- hormoonid – keemilised ained, mis reguleerivad elundite talitlust
I
- idulane – emakas arenev inimorganism arengu algperioodil (esimese kahe kuu jooksul, kuni liigitunnuste tekkimiseni)
- imik – inimlaps sündimisest kuni esimese eluaasta lõpuni
- immuunsus – organismi võime aktiivselt hävitada haigustekitajaid ja kehavõõraid orgaanilisi aineid
- immuunsüsteem – kindlatest rakkudest ja elunditest kaitsesüsteem, mis tunneb ära ja teeb kahjutuks haigustekitajad ja kehavõõrad ained
- insuliin – kõhunäärme hormoon, mis vähendab veresuhkru taset
K
- kaasasündinud immuunsus – organismi immuunreaktsioon, mis kiiresti ja valimatult hävitab sissetunginud tõvestajaid
- kaksteistsõrmik – peensoole algusosa, milles toimub põhiosa seedimisest
- kapillaarid – kõige peenemad veresooned, mis ühendavad artereid veenidega
- kaugelenägevus – nägemishäire, mille korral inimene lähedale vaadates näeb uduselt
- kepikesed – valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest
- keskkõrv – kõrva osa, mis koosneb trummiõõnest, kolmest kuulmeluukesest ja kuulmetõrvest
- kesknärvisüsteem – pea- ja seljaajust koosnev närvisüsteemi osa, mis juhib ja koordineerib kogu organismi tegevust
- kivistis e fossiil – ammustel aegadel elanud organismi või selle elutegevuse kivistunud jäljend
- kliiniline surm – seisund, mille korral vereringe, hingamine ja kesknärvisüsteemi töö on lakanud, kuid 3–5 min jooksul saab inimest elustada
- koda – südame osa, millesse koguneb südamesse voolav veri
- koduloomade aretus e tõuaretus – põllumajandus- ja koduloomade muutmine, et saada soovitud omadustega loomatõuge
- kohastumine – organismi selliste pärilike muutuste tekkimine, mis tagavad paremad võimalused ellujäämiseks ja järglaste saamiseks
- kohastumus – isendite ellujäämist ja paljunemist soodustav pärilik tunnus, mis tagab liigi säilimise
- kolju – pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest
- kollane luuüdi – toruluude õõnsuses paiknev pehme kude, mis sisaldab tagavararasvu
- kollatähn – koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem
- kolvikesed – valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis eristavad värvusi
- kopsusomp ehk alveool – kopsu väikseim ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahel gaasivahetus
- kopsutoru ehk bronh – torujas hingamiselundkonna osa, mis suubub kopsu
- kromosoom – rakus paiknev DNA ja valkude kompleks, päriliku info kandja
- kude – ühetaolise ehituse, talitluse ja päritoluga rakkude kogum
- kunstlik viljastamine – lastetuse ravi meetod, mille korral raseduse saavutamiseks kasutatakse kunstlikke võtteid
- kuulmeluukesed e kuulmeluud – kolm omavahel ühendatud väikest luud (vasar, alasi ja jalus) keskkõrvas, mis edastavad trummikile võnkumised võimendatult sisekõrva
- kuulmetõri – neelu ja keskkõrva ühendav kanal
- kõhrkude e kõhr – tugev ja elastne, luust pehmem sidekude, mis täidab tugiülesannet; paikneb nt luude otstes liigesepindadel
- kõhrkude e kõhr – tugev ja elastne, luust pehmem sidekude, mis täidab tugiülesannet; paikneb nt luude otstes liigesepindadel
- kõrgvererõhktõbi – haigus, kui vererõhk on pikemat aega normist kõrgem
- kõrvalest – väliskõrva helilaineid püüdev osa inimesel ja teistel imetajatel
- kõõlus – sidekoeline väät, millega lihas kinnitub luule
- käsnaine – hõre luukude plinkainest seespool
L
- lahksugulisus – ühel isendil on vaid ühe sugupoole (kas emase või isase) sugunäärmed ja -elundid
- lastetuse hormoonravi – hormoonide tarvitamine ovulatsiooni esilekutsumiseks, et sperm saaks munaraku viljastada
- lihas – lihasrakkudest elund, mis kokku tõmbudes põhjustab kehaosade liigutusi
- lihase rebend – lihase vigastus, mille korral katkeb suur hulk lihaskiude; vigastuskohal tekib äkiline terav valu ning see lihas ei võimalda teha liigutusi
- lihase venitus – lihase vigastus, mille korral rebenevad üksikud lihaskiud; vigastuskohal tekib valu, kui seda lihast saab liigutada
- liiges – luude liikuv ühendus
- liigesekapsel – luuotsi ümbritsev sidekoeline ümbris liigeses
- liigeseõõs – liigeses luude otste vahele jääv õõs, mis on täidetud liigesevõidega
- lipaas – rasvu lõhustav ensüüm
- loode – emakas arenev organism (inimesel alates kolmandast arengukuust)
- loode – selgroogse organismi arenguetapp kuni munast koorumiseni või kuni sünnini
- looduslik valik – protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla
- luustik e skelett – omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel
- luuüdi – luude tühimikke täitev pehme kude, mis on kas vereloomeelund või rasvade talletaja
- luuümbris – luud ümbritsev sidekoeline kate
- lühinägevus – nägemishäire, mille korral inimene kaugele vaadates näeb uduselt
- lümf – lümfisoontes voolav värvuseta vedelik, mis koguneb rakuvaheruumidest lümfisoontesse
- lümfisõlmed – lümfisoonte koondumiskohtades paiknevad väiksed elundid, milles hävib osa organismi sattunud mikroobe
- lümfisüsteem – elundkond, mis transpordib verest rakuvaheruumidesse imbunud vedelikku tagasi vereringesse ja aitab hävitada haigustekitajaid, koosneb lümfisoontest, lümfisõlmedest, põrnast ja harkelundist
- lümfotsüüdid – üht tüüpi valged vererakud, mis moodustavad organismi immuunsüsteemi põhiosa; nad toodavad tõvestajate hävitamiseks erilisi valke need
M
- maitsmine – lahustunud ainete maitsete tajumine maitsmiselundite abil
- maks – inimese kõige suurem nääre, mis toodab sappi, talletab või teeb kahjutuks mitmesuguseid aineid, reguleerib vere koostist
- mandunud elund – elund, mis organismi evolutsioonilise arenemise kestel on osaliselt või täielikult kaotanud oma esialgse ülesande ning seetõttu taandarenenud
- marrasknahk – naha pealmine osa
- meeleelundid – elundid, mis võtavad väliskeskkonnast vastu informatsiooni
- meessugurakk e sperm e seemnerakk e isassugurakk – sugurakk, mis valmib isasorganismis
- melaniin – nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolettkiirguse eest
- menstruaaltsükkel – naise suguelundites toimuvad perioodilised muutused, mille jooksul valmib munarakk ja emakas valmistub munaraku vastuvõtuks
- menstruatsioon – kord kuus toimuv emaka limaskesta irdumine, millega kaasneb verejooks
- mittepärilik muutlikkus – organismi pärilikkusaine ja elukeskkonna poolt määratud muutlikkuse vorm, mis kujuneb organismil eluea vältel, kuid ei pärandu järglastele
- munajuhad – torujad elundid, mille kaudu liiguvad munarakud munasarjast emakasse
- munandid – mehe sugunäärmed, milles moodustuvad isassugurakud ehk spermid ja meessuguhormoonid
- munarakk – sugurakk, mis valmib emasorganismis
- munasarjad – naise sugunäärmed, mis sisaldavad arenevaid munarakke ja kus sünteesitakse naissuguhormoonid
- murdeiga e puberteet – inimese eluetapp, mil inimesel arenevad teisesed sugutunnused ja ta saab suguküpseks
- mutageen – mutatsioone põhjustav füüsiline, keemiline või bioloogiline tegur
- mutageen – mutatsioone põhjustav füüsikaline, keemiline või bioloogiline tegur
- mutatsioon – geneetilise info pärilik muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus
- mutatsioon – geneetilise info pärilik muutus; muutus raku kromosoomide või geenide struktuuris või arvus
- muutlikkus – organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda
- mälu – kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine
N
- nabaväät – loodet platsentaga ühendav nöörjas moodustis, selle veresoontes liiguvad ained platsenta ja loote vahel
- nahaaluskude – rasvkoe kiht pärisnaha all
- nahk – elund, mis katab inimese keha
- neerud – erituselundid, mis eemaldavad verest jääkained ja liigse vee ning kus moodustub uriin; erituselundkonna osad
- negatiivne tagasiside – organismi vastus kehasisesele kõrvalekaldele hakata taastama algset normaalset olukorda; soovimatule muutusele käivitub vastupidine reaktsioon, mis taastab algse olukorra
- nihestus – luuotste paigast liikumine liigeses
- nikastus – liigesekapsli või liigesesidemete tugev venitus või rebenemine
- noorukiiga – eluetapp, mil inimene saab täiskasvanuks, ta kujuneb välja nii vaimselt kui ka füüsiliselt
- närv – närviimpulsse edasi kandev pikkade närvikiudude kimp koos neid ümbritseva sidekoega
- närviimpulss – mööda närvirakku liikuv elektriline signaal
- närvirakk e neuron – rakk, mida mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid, s.o närviimpulsid
- närvisüsteem – elundkond, mis juhib elundite talitlust ja kohandab seda sise- ja väliskeskkonnaga
- nüüdisinimene e arukas inimene (Homo sapiens) – inimese (Homo) perekonna ainus tänapäevani säilinud liik
O
- olelusvõitlus – organismide ellujäämise ja paljunemise sõltuvus teistest organismidest ja eluta looduse teguritest
- omandatud immuunsus – immuunsuse vorm, mis kujuneb pärast nakkushaiguste läbipõdemist või selle vastu vaktsineerimist
- osav inimene – nüüdisinimese väljasurnud eellane, kes hakkas valmistama algelisi tööriistu
- ovulatsioon – viljastumisvõimelise munaraku vabanemine munasarjast
P
- paleontoloogia – teadusharu, mis uurib ammu elanud organismide kivistisi või tegutsemisjälgi, et teha kindlaks nende organismide ehitus, areng, sugulussuhted ja eluviisid
- peaaju – koljus paiknev kesknärvisüsteemi osa, mis juhib enamikku organismi talitlusi
- peensool – soolestiku algusosa, kus toidu seedimine lõpeb ja lõhustumissaadused imenduvad
- pepsiin – ensüüm, mis lõhustab mao happelises keskkonnas valke
- pesastumine – viljastatud munaraku jagunemisel tekkinud rakukobara kinnitumine emaka limaskestale
- piirdenärvisüsteem – närvidest koosnev närvisüsteemi osa, mis vahendab infot kesknärvisüsteemi ja ülejäänud organismiosade vahel
- piklikaju – peaaju alumine, seljaajuga ühenduses olev osa, mis juhib elundite tahtele allumatut tööd, nt hingamist ja südametegevust
- pimetähn – valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemisnärv seostub silma võrkkestaga
- platsenta – organ, mille kaugu toimub pidev ainete vahetamine ema ja loote vahel, selle kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid
- plinkaine – tihe tugev välimine luukude luuümbrise all
- poolringkanalid – tasakaaluelundi osa sisekõrvas
- pulss – arterite laienemine vastavalt südame tröö rütmile, s.o arterite rütmiline lõtvumine ja kokkutõmbumine
- punane luuüdi – luu käsnaines paiknev pehme kude, milles moodustuvad vererakud
- punane vererakk e erütrotsüüt – vererakk, mis transpordib hapnikku
- põletik – organismi reaktsioon vastuseks sissetunginud tõvestajale, mille käigus suureneb verevool põletiku piirkonda ja ka kapillaaride seinte läbilaskvus, et õgirakud saaksid tungida verest kudedesse ja hävitada tõvestajaid
- pärilik haigus – mutatsioonide põhjustatud kaasasündinud haigus
- pärilik muutlikkus – muutlikkus, mis võib kanduda järgmisse põlvkonda
- pärilikkus – organismide omadus säilitada ja järglastele edasi anda tunnuste kujunemise iseärasusi; seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt järglastega
- pärisnahk – naha alumine osa, paikneb marrasknaha all
- püstine inimene – nüüdisinimese väljasurnud eellane, kes oskas tööriistu valmistada ja tuld teha
R
- rakk – organismi väikseim ehitusosa, millel on kõik elu tunnused.
- rakuhingamine – rakkudes energia saamine hapniku toimel lihtsaid toitaineid lõhustades
- rasestumine – protsess, mille käigus sperm viljastab munaraku
- rasunäärmed – naha näärmed, mis eritavad naha pinnale rasvarikast rasu
- refleks – kiire tahtmatult toimuv vastusreaktsioon ärritusele
- refleksikaar – tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb
- retseptor e tunderakk – rakk, mis reageerib väliskeskkonnast tulevale ärritusele, võtab sealt infot vastu
- retsessiivne alleel – geeni esinemisvorm, mille poolt määratud tunnus avaldub organismil juhul, kui vastav dominantne alleel puudub
- ristumisbarjäär – organismide omadused, mis takistavad nende ristumist teist liiki organismidega
S
- sapp – maksas sünteesitud nõre, mis valmistab ette rasvade seedimist peensooles
- sarvkiht – marrasknaha pindmine osa, koosneb tihedalt paiknevatest surnud rakkudest
- saurus – väljasurnud, enamasti suur sisalikulaadne roomaja
- seedeelundkond – elundkond, milles toimub toitainete lõhustamine väiksemateks koostisosadeks, mida organism saab omastada
- seedimine – toitainete lõhustamine seedekulglas väikesteks koostisosadeks, mida organism saab omastada
- selgroog e lülisammas – luustiku keskne osa
- seljaaju – selgrookanalis paiknev kesknärvisüsteemi osa, mis vahendab infot peaaju ja keha vahel
- side e liigeseside – naaberluid ühendav painduv ja elastne sidekoest moodustis
- silelihased – lihased, mis paiknevad siseelundites ja koosnevad silelihasrakkudest
- silmaava e pupill – silma eesosas asuv ava, läbi mille pääseb valgus silma
- silmalääts – silmas paiknev kumer moodustis, mis valguskiiri murdes tekitab kujutise võrkkestal
- sisekõrv – kõrva osa, milles paiknevad helisid vastu võtvad retseptorid ning tasakaaluelund
- sisenõrenäärmed – hormoone tootvad juhadeta näärmed
- skeletilihased e vöötlihased – luudele kinnituvad lihased, mis liigutavad luid ja seega ka kehaosi; koosnevad vöötlihasrakkudest
- skelett e luustik – omavahel seondunud luudest sisetoes kõigil selgroogsetel
- somaatiline e kehaline närvisüsteem – närvisüsteemi osa, mis juhib tahtlikke ligutusi
- sperm e isassugurakk e seemnerakk e meessugurakk – sugurakk, mis valmib isasorganismis
- sperma – meesugunäärmete nõre koos spermidega
- sugu- e sigimiselundkond – elundkond, mis toodab sugurakke ning kindlustab ooe organismi arengu
- suguhormoonid – hormoonid, mis valmistavad organismi ette paljunemiseks ja mõjutavad soost sõltuvate tunnuste (s.o teiseste sootunnuste) arengut
- sugukromosoomid – sugu määravad kromosoomid
- sugutunnused – vaid ühele sugupoolele iseloomulikud ehituslikud ja talitluslikud tunnused
- suhkurtõbi e diabeet – haigus, mille korral kõhunääre toodab insuliini liiga vähe
- suur vereringe e kehavereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse
- suuraju – suurim peaaju osa, koosneb kahest poolkerast
- südameklapid – sidekoelised moodustised südames, mis lasevad verd voolata vaid ühes suunas
- südamelihase infarkt – südamelihase kahjustus, mille korral osa südamelihasest ei saa enam verd ja see lihas sureb
- südamelihased – lihased, mis on ainult südames; koosnevad südamelihaskoest
- sülg – süljenäärmete toodetav limane vedelik, mis nõristub suuõõnde ja mis sisaldab ensüümi amülaas
- sünnitus – lapse väljutamine emakast
T
- taimede aretus e sordiaretus – kultuurtaimede muutmine, et saada soovitud omadustega taimesorte
- tasakaaluelund – sisekõrvas paiknev tasakaalu säilitamise ja ruumis orienteerumise elund; koosneb poolringkanalitest ja kotikestest
- tasakaalustatud toit – toit, mis annab kõiki toitaineid õiges hulgas ja õiges vahekorras vastavalt sööja energiakulule
- teisesed sugutunnused – sugutunnused, mis arenevad suguhormoonide toimel välja murdeeas
- tigu – sisekõrva kuulmisega seotud teokujuline osa, milles asuvad tunderakud reageerivad helivõnkumistele ja saadavad ajju närviimpulsse
- toiduaine energeetiline väärtus – energia hulk, mis vabaneb toiduaines sisalduvate toitainete lõplikul lõhustamisel
- toitained – toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks, uuendamiseks ja energia saamiseks
- toitainete imendumine – toitainete lõhustumisel tekkinud väikeste molekulide tungimine läbi peensoole seina vere- või lümfiringesse
- transgeenne e geneetiliselt muundatud organism (GMO) – organism, kellesse on viidud teise liigi geene
- trummikile – kuulmekäigu ja keskkõrva vahel paiknev õhuke pingul kile, mis annab helivõnked edasi keskkõrva kuulmeluukestele
- tugi- ja liikumiselundkond – luudest ja lihastest koosnev elundkond, mis toestab ja kaitseb keha ning võimaldab liikuda
- tunderakk e retseptor – rakk, mis reageerib väliskeskkonnast tulevale ärritusele, võtab sealt infot vastu
- tõenäosus – mingi sündmuse võimalikkust iseloomustav arv, see näitab, kui suure osa moodustab oodatav sündmus kõikide sündmuste arvust
V
- vaktsiin – ravimaine, mille toimel organism muutub nakkushaiguste suhtes immuunseks
- vaktsineerimine – nõrgestatud või surmatud haigustekitajate või antikehade viimine organismi, et tekitada nende vastu immuunsus
- valge vererakk e leukotsüüt – vererakk, mille põhiülesanne on võidelda organismi sattunud haigustekitajate ja võõrkehadega
- vastsündinu – vahetult sünnile järgnev lühike elujärk, esimesed kümme päeva
- vatsake – südame osa, mis pumpab verd südamest välja, kas kehasse või kopsu
- veenid – veresooned, mis juhivad verd organitest südamesse
- venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides
- vere hüübimine – vere muutumine veresoone vigastuskohas tahkeks korgiks, mis suleb haava ja peatab veritsuse
- vereliistak e trombotsüüt – vererakk, mis osaleb vere hüübimisel
- vereplasma – vere vedel osa, mis kannab organismis laiali lahustunud toitaineid ja viib kudedes moodustunud süsihappegaasi kopsudesse
- vereringe – vere liikumistee organismis, imetajatel koosneb suurest ja väiksest vereringest
- vereringeelundkond – elundkond, mis varustab kõiki kehaosi elutegevuseks vajalike ainetega ning kannab jääkained erituselunditesse
- vererõhk – rõhk, mida veri avaldab veresoonte seintele
- veresooned – torujad elundid, mida mööda veri ringleb
- veresoonte lubjastumiseks e ateroskleroos – arterite sisepinnale koguneb rasvaine ja see moodustab paksendeid, mis hiljem võivad lubjastuda
- veri – vedel sidekude, mis ringleb veresoontes
- vesikest – vedelikuga täidetud õõs, milles loode hõljub, üks loodet ümbritsevatest lootekestadest
- vikerkest e iiris – silmaava ümbritsev värviline kest, mille lihased muudavad silmaava suurust
- viljastumine – muna- ja seemneraku ühinemine, mille tulemusena hakkab arenema järglane
- vitamiinid – orgaanilised ühendid, mis osalevad ainevahetuses ensüümide koostises
- võrkkest – silma tagaosa seestpoolt kattev õhuke kest, milles on valgustundlikud rakud
- väike vereringe e kopsuvereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse
- väikeaju – kuklas paiknev peaaju osa, mis osaleb liigutuste koordineerimises
- väliskõrv – kõrvalestast ja välimisest kuulmekäigust koosnev kõrva osa, mille ülesanne on helilaineid kinni püüda ja edasi juhtida
- värvipimedus e daltonism – inimese suutmatus eristada mõningaid värvusi, tavaliselt rohelist ja punast
Õ
- õgirakud – üht tüüpi valged vererakud, mis teevad kahjutuks organismi tunginud haigustekitajad ja võõrkehad, nad haaravad need endasse ja hävitavad
- Service provided by Star Cloud LLC