Raamatu­tutvustused

Holden Caulfield, romaani 16-aastane peategelane, visatakse järjekordselt koolist välja ja ta asub mõnepäevasele teekonnale läbi Ameerika. Ta jutustab oma kohtumistest ja mõtiskleb sealjuures elu väärtuste, mõtte ja isiklike murede üle. Ta on ilustamata ja siiras tegelane, kelle eneseväljendus ja maailma­nägemine paneb kaasa elama ja teda uskuma. Seda enam, et kõige rohkem käib talle närvidele just inimeste hulgas lokkav võltsus ja enesetähtsustamine. Raamat sai kohe ilmudes väga populaarseks ja kuulub 20. sajandi klassikasse.
Romaani katkendit asud lugema peatükis 3.4.

Romaani peategelane on noor ja nutikas tüdruk Jean Louise, hüüdnimega Nirksilm. Tema silmade ja suu läbi jutustatakse lopsaka huumori ja vaheda aususega lugu, mis toimub rassismiprobleemidest ja ühiskonnaklasside lahkhelidest vaevatud USA-s. Jean Louise'i isa peab vaikset ja visa võitlust õigluse nimel, õõnestades linnas valitsevaid mõtlemismustreid, mida esindavad eelarvamus, vägivald ja silmakirjatsemine. Kui raamat 1960. aastatel ilmus, pälvis see kiiresti üleilmse tunnustuse. Teost on trükitud enam kui 30 miljonit eksemplari.
Romaani katkendit asud lugema peatükis 3.5.

Peategelane Simon on 14-aastane poiss, kes põeb lihasdüstroofiat – ravimatut haigust, mis nõrgestab järk-järgult lihaseid, kuni inimene sureb. Vaatamata sellele, et ta teab, mis teda ees ootab, on Simon väga vapper ja püüab elada nii, nagu teised tema­vanused poisid. Raamat paneb mõtlema inimestele, kelle jaoks võivad ka kõige igapäevasemad tegevused olla seotud suure eneseületamisega.

Romaani peategelane on 16-aastane Hazel. Tema elu varjutab raske haigus, mistõttu on ta tänulik iga hetke eest, mis talle on jäänud. Seda enam, et tema sümpaatiat on püüdmas kangekaelne ja sihikindel Augustus. Nii on romaanis lootus ja rõõm põimunud elu traagiliste ja kurbade nootidega. Kuigi Hazeli elu tõotab lõppeda ülekohtuselt vara, leidub loos ka helgeid ja humoorikaid seiku.
2014. a valmis romaani põhjal ka samanimeline film (vt ingliskeelset reklaamklippi).

Fotodega illustreeritud ning otsekoheselt ja ausalt kirjutatud „Mängult on päriselt” jutustab vaheldumisi 19-aastase tüdruku Mirjami ja tema 12-aastase venna Miku elust. Samal ajal, kui tüdruk elab tormilist tudengielu, satub perekonna noorem, kuigi arukam laps hätta. Mikku kiusatakse koolis ning oskamata selle probleemiga toime tulla, astub ta saatuslikud sammud, mis sunnivad teda kodust põgenema. Elu tänaval juhib poisi aga aina sügavamasse tupikusse.

„Nullpunkt” jutustab 21. sajandi Tallinna noortest. Peategelane, eluterve ja hea huumorimeelega noormees Johannes on pärit probleemsest kodust ja viletsast koolist. Kuigi tal õnnestub sisse astuda ühte Tallinna eliitkooli, ei lähe elu sealtpeale kuidagi kergemaks. Õigupoolest läheb kõik aina keerulisemaks, sest koolis, kodus ja sõprade seas tekivad üha suuremad lahkhelid. Lootus, et probleemid võiksid laabuda, jääb aina ahtamaks – Johannes tunneb, et on jõudnud nullpunkti. Ometi annab selline läbikukkumine ka ühtaegu julgust käituda lõpuks nii, nagu ta päriselt tahaks. Näib, et midagi pole kaotada – võita aga terve maailm.
Romaani katkendit asud lugema peatükis 7.8. Romaani põhjal valmis 2014. aastal ka samanimeline film ja sari (vt reklaam­klippi).

Novell „Väike Vipper” ilmus Jaan Krossi lühiproosa kogus „Ülesõidukohad”.
See on lugu abituriendist, kes seab endale sihiks lõpetada gümnaasium kiitusega. Poisi fanaatilisele soovile tõmbab aga kriipsu peale prantsuse keele õpetaja. Jutustuse taustal annab tooni teine maailmasõda, mis mõjutab tegelaste saatust.

Selle romaani tegevus toimub teise maailmasõja eelõhtul, 1939. aastal Saksamaal, kus võimu on haaranud natsionaalsotsialistid. Nende hävitav tegevus on puudutanud juba ka romaani peategelase Liesel Memingeri elu: tema vanemad on saadetud koonduslaagrisse. Üheksa-aastane Liesel läheb elama kasuperre. Tüdruku elu peamiseks lohutuseks ja sisuks saavad raamatud, mida ta tänu kasuisale lugema õpib. Esimeseks varguseks on „Hauakaevaja käsiraamat”. Ta jagab oma raamatuid nii naabrite kui ka juudi mehega, kes end pommirünnakute ajal tüdruku maja keldris peidab. Üsna ebatavaliseks tegelaseks on romaanis jutustaja Surm.
2013. a valmis romaani põhjal ka samanimeline film (vt ingliskeelset reklaamklippi).

Kiriromaani peategelaseks on 15-aastane Charlie, kes kirjutab oma elust sõbrale, ta räägib oma hirmudest ja saladustest. Suuremate muredena vaevavad teda sõbra enesetapp, tädi surm ja keerulised perekonnasuhted. Niisamuti pihib ta neis kirjades armumisest ja kogemustest alkoholi ja narkootikumidega. Kirjadest selgub, et Charlie on terane jälgija, arukas ja mõistev. Teiste kõrval jääb ta aga märkamatuks, olles justkui müürilill. Keskkooli esimese aasta keskel sõbruneb ta Sami, Patricku ja Bradiga, kes toovad tema ellu palju uut. Raamat on isiklik ja viib lugeja sügavale Charlie sisse ning annab võimaluse temaga samastuda.
2012. a valmis romaani põhjal ka samanimeline film (vt ingliskeelset reklaamklippi).

Raamatu peategelane on Erle. Kui Erle ema uuesti abiellub ja lapseootele jääb, kolib pere maale elama. Seal tekib Erle ümber uus sõpradering, kus puhkevad konfliktid ja armulood. Muu hulgas ärgitab noori püüd pääseda superstaarisaatesse, tekitades uut lootust ja pinget. Romaan käsitleb lähemalt just pere- ja sõbrasuhete teemasid, pannes mõtlema, kellele saab päriselt toetuda ja keda usaldada.

Romaani peategelasele näib ülikooli lõpetamine juba käega katsutav, uus ja paljulubav töökoht juba ootamas. Ka isiklikus elus on kõik just nii, nagu hing ihkab. Aga siis läheb kõik valesti: ta visatakse koolist välja, tema suhe lõpeb ja lootus saada tasuv töö puruneb. Kuidas asjalood nii võivad minna? Mida sellises olukorras edasi teha?

Vali üks autor ja loe tema luulekogu läbi:

Lydia Koidula, Juhan Liiv, Marie Under, Kalju Lepik, Hando Runnel, Viivi Luik, Jürgen Rooste, Lauri Sommer, Triin Tasuja, Andra Teede.
Autori luulekogu võid valida allpool toodutest või parajasti kättesaadavamate hulgast.