Sega- ja lehtmets
Leia
- Leia gloobuselt ekvaator, poolused, parasvööde.
- Leia kaardilt ekvaator, poolused, parasvööde.
Parasvöötme metsad koosnevad kahest erinevast loodusvööndist: okasmetsavööndist ning sega- ja lehtmetsavööndist. Põhjast piirnevad parasvöötme sega- ja lehtmetsad okasmetsaga. Lõunast piirnevad sega- ja lehtmetsad parasvöötme rohtlaga.
Põhja poolt ekvaatori poole liikudes muutub kliima järjest soojemaks. Üha enam hakkab loodusesse ilmuma soojemat kliimat vajavaid lehtpuid. Okaspuid jääb järjest vähemaks. Toimub üleminek okasmetsavööndist lehtmetsavööndiks. Sellist üleminekuala nimetatakse segametsaks.
Segametsas kasvavad nii okaspuud kui ka lehtpuud. Eesti asub segametsavööndis. Segametsavööndile järgneb lehtmets. Seal kasvavad ainult lehtpuud.
Mõtle ja arutle!
- Mis puud kasvavad Eestimaal segametsades?
- Mida sa tead lehtmetsade kohta?
- Vaata pilte. Mille poolest erinevad segametsad ja lehtmetsad?
Asend
Sega- ja lehtmetsad paiknevad Euroopa lääne-, kesk- ja idaosas, Ida-Aasias ja Põhja-Ameerika idaosas.
Mis vööndis asub Eesti?
- Leia kaardilt: ekvaator, põhjapöörijoon, lõunapöörijoon, põhjapolaarjoon ja lõunapolaarjoon.
Leia need jooned ka gloobuselt. - Vali kohanime ette õige number.
- Atlandi ookean
Vaikne ookean - sega- ja lehtmetsadega seotud alad:
- Põhja-Ameerikas
Suur järvistu
Mississippi jõgi - Euroopas
Läänemeri
Põhjameri
Peipsi järv
Suurbritannia saared - Aasias
Jaapani meri
Jaapani saared
- Põhja-Ameerikas
- Atlandi ookean
Kliima
Sega- ja lehtmetsade vöönd asub merele lähedal. Parasvöödet iseloomustavad sagedased läänetuuled, mis toovad merelt kaasa niiskust. Seetõttu on sega- ja lehtmetsade vööndi kliima valdavalt parasvöötme mereline kliima.
Tuleta meelde
merelise kliima tunnuseid peatükist 3.1.
Sega- ja lehtmetsavööndis esineb neli aastaaega.
Talv on jahe ja niiske merelt puhuvate tuulte ja sademete tõttu.
Suvi on soe ja samuti niiske.
Segametsas sajab aastas nii vihma kui ka lumena 550–750 mm sademeid. See ongi Eesti sademete hulk.
Lehtmetsa-aladel sajab rohkem. Sademed on peamiselt vihmana. Tihti esineb udu. Suurbritannia on kuulus oma uduste ilmade poolest.
Tuleta meelde, kuidas lugeda kliimadiagrammi.
Alumisele joonele on märgitud kuude nimetused rooma numbritega.
Mis andmed on kantud vasakpoolsele joonele? Mis on kantud parempoolsele joonele?
Täida lüngad diagrammi alusel.
- Kõige soojem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on °C.
(Eesti kõige soojem kuu on juuli,
keskmine õhutemperatuur on 17 kraadi C.) - Kõige külmem on kuu.
Keskmine õhutemperatuur on °C.
(Eesti kõige külmem kuu on veebruar,
keskmine õhutemperatuur on –7 kraadi C.) - Kõige soojema ja kõige külmema õhutemperatuuri vahe on kraadi. (Eestis on see 24 kraadi C.)
- Lehtmetsas sajab (vali õige) .
- Suurbritannias Plymouthis sajab aastas millimeetrit (mm).
Kuidas leidsid selle näidu?
(Eestis sajab aastas 550–750 mm sademeid.)
Veestik
Sega- ja lehtmetsavööndis sajab rohkem sademeid kui okasmetsa-vööndis. Aurumine pole ka suur. Merelt puhuvad tuuled toovad samuti küllaldaselt niiskust. Seetõttu on sega- ja lehtmetsa-vööndis palju jõgesid ja järvi.
Suuremad jõed on Euroopa pikim jõgi Volga Venemaal, Kesk-Euroopas Doonau, Lätis Daugava, Eestis Võhandu jõgi.
Põhja-Ameerikas voolab üks maailma pikemaid jõgesid: Mississippi.
Leia
need jõed kaardilt.
Suurimad järved on Põhja-Ameerikas paiknev Suur järvistu, mis koosneb viiest järvest.
Eestis on suurim Peipsi järv. See on Euroopa suuruselt neljas järv.
Leia
need järved kaardilt.
Segametsa taimestik
Segametsavööndis kasvavad nii okaspuud kui ka lehtpuud segamini.
Seal kasvavad kuusk, mänd, kask, haab, lepp, tamm. Suurte puudega koos kasvavad väiksemad puud ja põõsad.
Seal kasvavad näiteks pihlakas, sarapuu, toomingas.
Lehtpuude all kasvavad sõnajalad.
Segametsades leidub sügiseti palju seeni ja metsamarju. Tuntumad neist on mustikad ja pohlad.
Põhja-Ameerikas kasvavad okaspuudest eri liiki kuused ja männid. Lehtpuudest kasvavad Ameerikas tamm, pärn, suhkruvaher.
Suhkruvahtrast valmistatakse vahtrasiirupit.
Lehtmetsa taimestik
Segametsad asenduvad lõuna pool lehtmetsadega. Lehtmetsas kasvavad suurte lehtedega puud. Need on laialehelised puud.
Laialehelised puud vajavad rohkem soojust ja valgust.
Euroopas on laialehelisena tuntud pöök, tamm, vaher ja pärn.
Põhja-Ameerikas kasvavad laialehelistest puudest suhkruvaher, tamm, saar ja tulbipuu.
Aasia lehtmetsad on liigirikkamad kui Euroopa metsad. Seal kasvab üheksa liiki vahtraid, eri liiki pärnasid, saari ja jalakaid.
Loomastik
Vaata pilti. Nimeta loomi, keda tunned.
Sega- ja lehtmetsavööndis elavad enamasti samad loomad kui okasmetsas. Metsades elavad rohusööjad loomad, sest neile on seal rohkesti toitu. Rohusööjad toituvad puulehtedest ja puukoorest, seemnetest, heintaimedest, marjadest.
Rohusööjad loomad on põder, hirv, metskits, metssiga, jänes, orav.
Rohusööjad loomad on toiduks kiskjatele. Tuntumad kiskjad lehtmetsades on hunt, rebane ja ilves.
Selles loodusvööndis elab ka karu. Tema on kõigesööja. Karu toitub marjadest, taimedest, lihast.
Põhja-Ameerikas elavad veel skunk, pesukaru ja kobras.
Uuri
internetist, kuidas skunk ennast kaitseb.
Aasias elavad kaeluskaru, vöötorav ja amuuri ehk ussuuri tiiger.
Arutlege koos õpetajaga
- Mille poolest sarnanevad pruunkaru, mustkaru ja kaeluskaru?
- Mille poolest erinevad pruunkaru, mustkaru ja kaeluskaru?
Metsades elab rohkesti linde.
- Nimeta Eestis elavaid linde.
- Kes on suurimad linnud meie metsades?
Euroopa ja Eesti kõige väiksem lind on pöialpoiss.
Suuremad linnud on kakulised, teder, metsis.
- Pöialpoiss elab enamasti vööndis.
- Pöialpoiss elab peamiselt (mis puu?) ladvas.
- Tema kehapikkus on cm.
- Pöialpoiss kaalub g.
- Pöialpoiss toitub (millest?) .
- Pöialpoiss on (mis riigi?) rahvuslind.
Ülesanne 4
Pane tähele emaslinnu ja isaslinnu välimust.
Arutle klassis:
- miks on isaslinnud hästi värvilise sulestikuga?
- miks on emaslindude sulestik tavaliselt tagasihoidliku värviga?
- kobras
- teder
- vöötorav
- mustikas
- tamm
- tulbipuu
Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid
Sega- ja lehtmetsavööndis on inimeste eluks soodne kliima.
Sega- ja lehtmetsavöönd on inimeste poolt tihedasti asustatud.
See on kõige tihedama asustusega loodusvöönd.
Sega- ja lehtmetsavööndi riigid on:
- Eesti, Läti, Saksamaa, Belgia, Poola, Suurbritannia, Prantsusmaa;
- Hiina, Jaapan;
- Ameerika Ühendriigid, Kanada jt.
Millistes maailmajagudes need riigid asuvad?
Ülesanne 6
Leia kaardilt:
- sega- ja lehtmetsa-aladel paiknevaid riike:
- Suurbritannia, Saksamaa, Poola, Belgia;
- Hiina, Jaapan;
- Kanada, Ameerika Ühendriigid.
- nende riikide pealinnad.
Inimeste tegevus sega- ja lehtmetsa-vööndi aladel on juba ammustest aegadest olnud seotud metsaga.
Metsa raiutakse kütteks, ehitus-materjaliks, paberi- ja tselluloosi-tehaste tarbeks. Palju metsa on maha võetud ka põldude rajamiseks, sest metsamullad on viljakad.
Tuleta meelde
Milleks on vaja tselluloosi?
Vaata okasmetsavööndi peatükist.
Puidu rohke kasutamise tõttu on metsad suures osas maha raiutud. Eriti on seda märgata vööndi lõunapoolsemas osas.
Tänapäeval ei ole sega- ja lehtmetsavööndis inimeste tegevusalad enam nii palju seotud metsaga. Nüüd on sinna rajatud suuri tehaseid. Neis toodetakse mitmesuguseid masinaid, keemia-tooteid, toiduaineid.
Paljud inimesed on tegevad põllumajanduses.
Põldudel kasvatatakse teravilja, kartulit, köögivilja.
Loomadest kasvatatakse veiseid, sigu, lambaid, kanu.
Veekogude lähedal tegeletakse kalapüügiga.
Sega- ja lehtmetsa-aladel leidub rikkalikult maavarasid. Neil aladel leidub naftat, maagaasi, kivisütt, mitmesuguseid metallimaake. Seal leidub raua-, vase-, alumiiniumi- ja teiste metallide maaki.
*Ülesanne 7
- Leia maavarade kaardilt nafta, kivisöe ja rauamaagi leppemärgid.
- Leia suuremad sega- ja lehtmetsa-aladel olevad
- nafta
- kivisöe
- rauamaagi leiukohad
Sega- ja lehtmetsavöönd on tiheda asustusega. Seetõttu esineb seal ka mitmeid keskkonnaprobleeme.
Kaevandus- ja tööstuspiirkonnas on selle vööndi aladel õhk tihti saastunud.
Autode heitgaasid, tehased ja elektrijaamad saastavad õhku mitmesuguste ainetega.
Need segunevad uduga.
Suurte tööstuspiirkondade kohal võib sageli näha sudu.
Sudu on saastunud udu.
Sudust omakorda võivad edasi areneda pilved ja tekivad happevihmad.
Tuleta meelde
Kuidas tekivad happevihmad?
Vajadusel vaata eelmisest peatükist.
Ka vesi on sageli reostunud ja vajab puhastamist.
Mõtle ja arutle
Mis põhjustab tiheda asustusega piirkonnas vee reostumise?
Seal, kus elab palju inimesi, tekib alati elutegevuse jäätmeid.
Keskkonnaprobleemiks ongi prügi rohkus.
Mõtle ja arutle
- Milliseid jäätmeid võib sinul tekkida kodus, koolis või matkal?
- Kuidas saad sina vähendada jäätmete teket ja ära hoida prügi kuhjumist loodusesse?
1. Leia kaardilt sega- ja lehtmetsa aladel paiknevad
- veekogud: Läänemeri, Suur järvistu, Volga jõgi, Mississippi jõgi, Doonau jõgi
- riigid: Suurbritannia, Jaapan, Saksamaa
2. Vali kohanime ette õige number.
Läänemeri
Volga jõgi
Jaapan
Suur järvistu
Doonau jõgi
Saksamaa
Mississippi jõgi
Suurbritannia
3. Rühmita alad asukoha järgi.
- Suur järvistu
- Jaapan
- Doonau jõgi
- Volga jõgi
- Saksamaa
- Mississippi jõgi
- Läänemeri
- Suurbritannia
Teeme kokkuvõtte sega- ja lehtmetsast
TAIMED | ||
SEGA- ja LEHTMETS | ||
RIIGID | ||
- Sega- ja lehtmetsad levivad (kus?) .
- Sega- ja lehtmetsad asuvad vöötmes.
- Sega- ja lehtmetsa talv on ja .
- Sega- ja lehtmetsa suvi on ja .
- Maailma suuruselt kolmas jõgi on Ameerika Ühendriikides asuv .
- Euroopa suuruselt neljas järv on .
- Tuntuimad segametsade puud on , , ja .
- Tuntuimad lehtmetsade puud on , , ja .
- Euroopa ja Eesti väikseim lind on .
- Loomadest elavad sega- ja lehtmetsas , , , ja .
- Segamets erineb okasmetsast selle poolest, et .
- Lehtmets erineb okasmetsast selle poolest, et .
