Katse loetakse täidetuks, kui noor on kandnud ühe eesti muinasjutu ette enda valitud vahendite abil ja teab, mis on muinasjutt.
Muinasjutud
Iga noorkotkas on kuulnud muinasjutte. Neid on rääkinud vanemad või vanavanemad. Tuntumad muinasjutud on "Punamütsike", "Hunt ja seitse kitsetalle", "Tuhkatriinu" jne. Maailma kuulsamad muinasjutuvestjad on vennad Wilhelm Grimm ja Jakob Grimm. Vennad kogusid muinasjutte ja panid need kirja.
Muinasjutud on välja mõeldud jutud. Muinasjuttudel on omad seadused.
- Muinasjutud algavad nii: Elas kord ..., Kuskil maal ..., Seitsme maa ja mere taga ..., Kaugel maal elas kord kuningas ... jne.
- Muinasjutud lõppevad nii: Kui nad veel surnud ei ole, siis ..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud ... jne.
- Muinasjuttudes on arvukordused: tegevused korduvad 3 korda; Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde; on vaja teha 12 vägitegu jne.
Muinasjuttude tegelased on tavaliselt vastandlike omadustega: rikas–vaene, ilus–inetu, hea–kuri, tark–rumal, upsakas–alandlik, noor–vana jne.
Eesti muinasjutud
Eesti muinasjuttude populaarsemad tegelased on abivalmis vaeslaps, tige võõrasema, tõrjutud noorem vend, koduloomad ja metsloomad. Eesti muinasjutud on üles korjanud ja kirja pannud F. R. Kreutzwald, J. Kunder jt. Eesti tuntumad muinasjutud on „Suur Peeter ja Väike Peeter”, „Ahjualune”, „Vaeslaps ja talutütar".
Loe eesti muinasjutte SIIT!
"VAESLAPSE KÄSIKIVI" – sisukokkuvõte
Üks vaene vanemateta tütarlaps oli kui lambatall järele jäänud ja õelasse peresse kasvandikuks saanud, kus tal muud sõpra ei olnud kui perekoer Krants, kes mõnikord leivakoorukesi vaeslapse käest sai. Vaeslaps leiab kirstu, mis vilja jahvatab, ahne perenaine tahab kirstu endale, kuid saab surma, kui kirstukaane avab.
- Selle aja sees pead sa mulle vahast kiriku üles ehitama.
- Vaata, seal puu otsas on kullipesa, mine söö sealt!
- Nälg aga hakkas kõhtu näpistama.
- Anna tilgake leentki!
- Ütle ometi, sõber, kust sa selle kalli karbikese said.
- Ka kubjas oli sel korral köögis.
- Sööme sinu leivakoti enne tühjaks, siis võtame minu oma ette.
- Väikest mehikest ei näinud aga keegi pärast seda enam.
- Härra käskis su otsekohe surnuks lüüa, sina petis!
- Suurel, rikkal mõisahärral oli kaks orja.
- Kui väike mehike jälle peaks tulema, siis viruta talle kulbiga pähe!
- Nüüd oleme vanapagana piirides!
- Mõisahärra käskis kokka head sööki keeta.
Kasutatud kirjandus: Tasku Tark, Folklore
