Arvutihullud

Katkend

Tegelased Buratino, Malvina, Pierrot ja Artemon hakkavad kodu mängima. Malvina tahab olla ema, Buratino laps, Pierrot isa ning Artemonile jääb väikse toakoera roll. Mäng algab. Isa on ostnud koju arvuti. Iga pereliige rõõmustab arvuti ostu üle erineval põhjusel. Malvina tahab jututoas lobiseda, Buratino arvutimänge mängida, Artemon pilte vaadata, aga Pierrot oli arvuti ostnud eelkõige töö tegemiseks. Õhtu saabudes tuleb kõigil magama minna, kuid Buratino hiilib pimeduses arvuti juurde ning jätkab vargsi arvutimängu mängimist.

STSEEN 6

Hommik. Buratino on jäänud arvuti taha magama. Siis heliseb äratuskell. Kõik on paugupealt maast lahti. Tavaline hommik linnakorteris.

PIERROT (tõuseb asemel istuli ja haigutab): Oeeeh! Küll see öö läks ruttu. (tahab tagasi pikali vajuda)

MALVINA: Pierrot! Aja silm selgeks! Muidu magad sisse ega jõua koosolekule!

PIERROT: Ah, heameelega saadaks kõik maailma koosolekud kuu peale ja põõnaks suure lõunani.
​Malvina annab talle müksu.

MALVINA: Maast lahti, jalamaid!
​Malvina viskab teki pealt ja jookseb vannituppa, märkamata, et Buratino arvuti taga magab.

MALVINA (hüüab): Artemon, tõuse sina ka üles, tee kohvi ja tõsta võileivaasjad külmkapist lauale! Tee siva!

ARTEMON: Ooeeh!

MALVINA: Buratino, ae! Hommik käes, aeg kooli minna! Ei saa enam kauem ... (märkab laua taga põõnavat Buratinot ja üllatub)
​Buratino! Kas sa oled kogu öö siin laua taga maganud või?
​Buratino ärkab ja vahib unesegasena ringi. Pierrot on ka üles tõusnud ja vaatab Buratinot karmilt.

PIERROT: Ma saan aru, et sa oled kogu öö arvuti taga mänge mänginud, jah? No nii ... (rehmab otsustavalt käega, kuid vaatab siis kella) 
​Kui praegu nii kiire poleks ja sa kooli ei peaks minema, siis paneksin su karistuseks nurka seisma. Aga nüüd tee, et sa kooli hiljaks ei jää.

Kiire hommikune askeldamine, taustaks Edvard Griegi muusika: vannituba, laua taga tass kohvi ja võileib, Pierrot pakib portfelli pabereid, tema ja Buratino, kellel on ranits seljas, riietuvad kiiruga ja lahkuvad, Malvina annab mõlemale teele musu kaasa. Pierrot tuleb uuesti uksest sisse ja võtab mahaunustatud portfelli. Siis jääb Malvina koos Artemoniga koju.

ARTEMON: Soh! Meil nüüd pikk päev ees! Kas hakkame majapidamistöid tegema?

MALVINA (bravuurikalt): Phäh! Mis majapidamistöid?! Mina istun arvuti taha!

ARTEMON (tusaselt): Hästi, istu sina siis arvuti taga, mina vaatan telekast seebikaid.
​Malvina suhtleb klahvide klõbinal jututoas, elab suhtlusele aktiivselt kaasa, naerab, turtsub, mühatab, susiseb, vangutab pead jne. Samal ajal sööb ta pakist krõpse. Artemon vaatab huvita seebikaid, ühe silmaga murelikult Malvina poole piiludes. Kellaseierid teevad kiired tiirud üheksast kolmeni. Siis tuleb Buratino koolist koju. Ta nägu on morn ja tujutu. Nähes Malvinat arvuti taga, üritab ta vaikselt eemale hiilida, kuid Malvina kuuleb teda.

MALVINA (pilk ikkagi arvutis): Noh, sa juba kodus.

BURATINO (seisatab): Kas minuga räägid?

MALVINA: Muidugi sinuga. Kuidas koolis läks?

BURATINO (poolel häälel): Mis ta ikka läks.

MALVINA (tõstab pilgu Buratino suunas): Miks sul selline nägu peas on? Nagu oleks õpetaja käest riielda või kahe saanud. Tunnista üles, kas said riielda?

BURATINO (ebalevalt): Eee...

MALVINA: Või said kahe?

BURATINO: Eee...

MALVINA (päris ehmunult): Või said mõlemat – riielda ja kahe?
​Buratino lööb pilgu maha.

MALVINA: Vasta siis! (paus) Anna päevik!
​Buratino ulatab vaevaliselt Malvinale päeviku. Malvina tõuseb arvuti tagant üles (kohe võtab seal koha sisse Artemon), võtab päeviku vastu, lappab selles õige koha, uurib ja ta nägu läheb pilve.

MALVINA: Matemaatikas koduse töö eest kaks! Ja õpetajalt märkus ka veel! (loeb) „Buratino jäi täna keset tundi magama ja segas norskamisega teiste tööd.“ Ei noh, kena! Miks sa kahe said? Miks sa magama jäid?
​Buratino vaikib.

MALVINA: Mina tean. Arvuti pärast, eks ole? Sul polnud eile aega koduseid ülesandeid teha ja said selle eest täna kahe. Ja siis sa passisid pool ööd üleval, mängisid mänge ning ei jaksanud täna koolis silmi lahti hoida.
​Buratino vaikib, pilk maha löödud.

MALVINA (emaliku karmusega): Nädal aega ei mingit arvutit.
​Buratino noogutab alandlikult. Malvina ohkab.

MALVINA: Tule siia.
​Buratino läheb Malvina juurde. Malvina embab teda.

MALVINA: Ega ma’s paha pärast. Aga mingi kord peab olema. (elutargalt) Katsu ikka paremini õppida. Rumalaid inimesi elu ei hellita.

BURATINO: Jah, ema.

MALVINA: Mine oma tuppa ja tee homsed koolitükid kohe ära.

BURATINO: Jah, ema.
​Buratino läheb minema. Malvina märkab, et koha arvuti taga on hõivanud Artemon.

MALVINA: Mis sina seal teed?

ARTEMON: Surfan! Klõpsin linkidel. Tead, siin mõnes kohas on nii, et kui ühele lingile klõpsad, siis hüppab kohe mitu lehekülge korraga lahti, igaühel uued lingid! Ei jõuagi kõiki ära klõpsida. Näed, siin on mingi jutt inglise keeles (loeb) ahah ... pakutakse tasuta pileteid ühele kontserdile. Kohe klõpsan ja tellin need endale.

MALVINA (tõttab Artemoni juurde ja haarab tal käest kinni): Kuule, ära nii hoogu ka satu. Kui sa igale ettesattuvale lingile klõpsad, võid arvutiviiruste otsa sattuda.

ARTEMON: Äh, mis viirused! Mis need ikka teevad?

MALVINA: Kuidas – mis need teevad? Teevad kogu arvuti tühjaks, kustutavad kõik ära. Arvuti võib täitsa rikki minna.

ARTEMON: Äh, ära muretse, ega tasuta kontserdipiletite lingi all küll ühtegi viirust pole. Las ma klõpsan!

MALVINA: Pea kinni! Viirused väga tihti ennast just seal peidavadki, kus midagi tasuta pakutakse! Eriti veel inglise keeles.

ARTEMON: Ei või olla. Kas siis nii paha nalja tehakse?

MALVINA: Tehakse veel hullematki. Ära klõpsa. See on lõks!

ARTEMON: Näed, midagi ei juhtu. Uus lehekülg avanes ... (ehmub) Oot, mis see siis on? Ekraan lõi pimedaks!

ARTEMON: No ma ikka klõpsan ...
​Ta tõmbab käe Malvina haardest vabaks ja klõpsab, mõlemad jälgivad, mis edasi saab. Malvina ärevalt, Artemon lapsikult süütu uudishimuga.

MALVINA: Nojah, see oligi viirus!
​Artemon vajutab klahve ja raputab kuvarit.

ARTEMON: Mis siis nüüd? Miks midagi ette ei tule? Täitsa pime!

MALVINA (vajub, enesega läbi, diivanile): Sa lasid viiruse arvutisse. Seepärast ei tulegi midagi ette.

ARTEMON: Ma panen arvuti kinni ja teen uuesti lahti.

MALVINA: Ma ei usu, et see aitab.
​Artemon vajutab nuppu sisse ja välja, ootab.

ARTEMON: Mitte midagi. Täiesti pime. Isegi neid avamiskirju ei tule ette.

MALVINA: Kööga! (irooniliselt) Noh, kas said tasuta piletid kontserdile?

ARTEMON: Ära irvita, see pole naljakas. Mis Pierrot nüüd ütleb? Ta vihastab ennast siniseks. Alles eile ostis kalli arvuti ja täna juba, ole lahke – tuksis!

MALVINA: Mina ei tea, mis saab. Tuleb kõik ausalt üles tunnistada. Äkki õnnestub mõnes töökojas lasta ära parandada.

ARTEMON: Oh mind, vana kanapead! Pidin ma igale poole klõpsima ...
​Mõlemad ohkavad süngelt.

STSEEN 7

Õhtu. Pierrot tuleb töölt.

PIERROT (eemalt): Tulen töölt! Triks-traks, keeran ukse lahti. Tere õhtust!

MALVINA (läheb süüdlaslikult uksele vastu, poole häälega): Tere õhtust.

PIERROT: Noh, kallis naine! Millest nii sünge ilme? Kas toit kõrbes pliidil põhja või uputas ülemine korrus?

MALVINA: Ei kõrbenud toit, ei uputanud ülemine korrus, vaid ...

PIERROT: Vaid?

ARTEMON (pistab nina vahele): Poiss tõi koolist kahe ja sai õpetajalt märkuse.

PIERROT (teeb suured silmad): Ah nii? Kuidas see siis juhtus? Mis märkuse?

ARTEMON: Tal oli kodune töö tegemata. Ja magas tunnis. Norskas kõva häälega, ajas kõik teised ülesse. (saab ise ka aru, et ajab segast) Ptüi ... See tähendab, et ...

MALVINA (heidab Artemonile mureliku pilgu): Aga see pole veel kõik ... Kallis mees, mul on nii kahju, aga arvutis on viirus sees ja äkki on täitsa tuksis.

PIERROT (tõmbub väga tõsiseks): Ahh? Viirus sees? Mis siis juhtus? Mis viirus?

MALVINA: Ei tea. Artemon tahtis tasuta kontserdipileteid, klõpsas ühele lingile ja kohe oli viirus arvutis. Lõi ekraani mustaks ja oligi kõik. Enam ei avane ka.

PIERROT: Ai-ai-ai. Seda nüüd tarvis oli! (sügab murelikult lõuga ja ohkab) Mis siis ikka, kui kaks, siis kaks, kui viirus, siis viirus. Sööme nüüd. Kõige tähtsam on see, et kõht on täis. Täis kõhuga tunduvad kõik mured väiksemad.

MALVINA: Aga, Pierrot, ma ei teinud täna süüa.

ARTEMON (kitudes): Ta istus pool päeva jututoas.

MALVINA (Artemonile): Pea suu! Kitupunn!

ARTEMON (Malvinale): Ise ütlesid, et tuleb kõik ausalt üles tunnistada.

Pierrot on tusane. Ta kõnnib arvuti juurde ja libistab käega üle selle.

PIERROT: Arvuti pärast sai Buratino koolis kahe, sest tal polnud aega teha koduseid töid. Arvuti pärast jäi ta koolitunnis magama, sest kodus raiskas ta uneaja arvuti peale. Arvuti pärast ei saa ma pärast pikka tööpäeva kõhtu täis süüa, sest mu naine on veetnud kogu päeva jututubades lobisedes.

ARTEMON: Pool päeva.

PIERROT: Vahet pole. Ja meie väike tubane kutsu tahtis tasuta kontserdipileteid ja klõpsas lingil, mis laskis arvutisse viiruse.
​Ta saadab Artemonile pilgu. Siis läheb ta ilme helgemaks.

PIERROT: Minu elufilosoofia on, et pole halba ilma heata. Ja mulle tundub, et see õnnetuste rada sai väga ilusa lõpu.

MALVINA: Kuidas ilusa?

PIERROT: Kõigi nende õnnetuste põhjus oli (osutab arvutile) see riistapuu siin. Aga nüüd on see tuksis ega saa enam uusi õnnetusi põhjustada! Buratinol on aega kodus õppida ja öösel magada, (Malvina poole) sinul on aega perele õhtusööki teha ja (Artemoni poole) sinul pole võimalik tuksi keerata asju, millest sa midagi ei jaga.

ARTEMON: Väga õige mõte!

MALVINA: Just nimelt! Viime selle rosu kohe prügikasti kõrvale ja hakkame jälle õnnelikult elama!

PIERROT: Hurraa! Ainult et – me ei vii seda mitte prügikasti kõrvale, vaid müüme töökojas parandajale maha. Ja selle raha eest, mis me saame, läheme laupäeval kõik kontserdile!

ARTEMON: Ostame piletid ilusti kassast. Tasuta üldse ei taha.
​Mäng on läbi. Tegelased võtavad ritta ja kummardavad vaatajatele.