Pusa jälg
Teeservadest ja põlluveertest algavad salapärased lumele jäetud jäljeread. Need kuuluvad pusadele.
Võib rahus neid jälgi mööda minna ja vaadata, mida pusad teinud on. Ega pusad pahanda, kui mööda nende jälgi käia. Nemad teevad juba kusagil uusi jälgi.
Jäljed võivad jutustada, kas pusa on jooksnud või kõndinud. Ja sedagi, kas pusa on olnud üksi või on pusasid olnud kaks.
Kui juba jälgedega päris tuttavaks saad, siis oskad neist välja lugeda, kas pusajälgi on teinud vares, orav või hoopis kassi kauge sugulane ilves.
Juhani Püttsepp, „49 aastaaega“- Millest see tekst räägib?
Teksti teema on see, millest tekst räägib. Pikemas tekstis võib olla mitu teemat. Näiteks võib üks ja sama lugu rääkida nii talispordist kui ka peresuhetest.
Pealkiri väljendab teksti teemat. Selge ja täpne pealkiri annab lugejale aimu, millest tekst räägib. Selliseid pealkirju ootame uudistelt, kasutusjuhenditelt, õpikutelt. Mõne teise teksti, näiteks jutustuse pealkiri ei tarvitse teemat aga lihtsalt ümber öelda. Selle tähendus võib selguda alles lugemise käigus. Jutustuste pealkiri toob välja midagi iseloomulikku sündmuse, tegelase või tegevuspaiga kohta nii, et me tahaks sellest rohkem teada saada, näiteks „Äpardus suusamäel“.
Küsimusi ja ülesandeid
1. Kirjeldus või lugu?
Kes õpilastest kirjutas kirjelduse, kes jutustas loo, milles areneb sündmustik?
 | Liisa kirjutas, et ta armastab jalgpalli mängida ja kuidas ta kolmel õhtul nädalas jalgpallitrennis käib.Tal on kodus seinal kuulsate jalgpallurite plakatid ja tal on sõpru, kes samuti huvituvad spordist ning kellega saab jalgpallikaarte vahetada. |
Liisa kirjutasja sellele sobib pealkirjaks
- „Mõtelda on mõnus“
- „Minu hobid“
- „Kes palju teeb, see palju jõuab“
- „Õdede õudne õhtupoolik“
 | Juss kirjutas, kuidas ta pärast kooli eraõpetaja juures prantsuse keele tundides käib ja siis muusikakooli jookseb. Ta on õhtuks nii väsinud, et vabal ajal ainult vaatab televiisorit ja magab. |
Juss kirjutasja sellele sobib pealkirjaks
- „Mõtelda on mõnus“
- „Minu hobid“
- „Kes palju teeb, see palju jõuab“
- „Õdede õudne õhtupoolik“
 | Maarja kirjutas oma väikesest õest, keda ta peab õhtuti, kui ema on tööle läinud ja isa pole veel tulnud, hoidma. Ta kirjutas, kuidas õde endale sõrme lõikas ning Maarja talle esmaabi andis. |
Maarja kirjutasja sellele sobib pealkirjaks
- „Mõtelda on mõnus“
- „Minu hobid“
- „Kes palju teeb, see palju jõuab“
- „Õdede õudne õhtupoolik“
 | Joonas kirjutas, et talle meeldib kõige rohkem sõpradega kokku saada ja igasuguseid asju arutada. Kõik ta sõbrad loevad palju ja neile meeldib loetu üle arutleda, vaielda. |
Joonas kirjutasja sellele sobib pealkirjaks
- „Mõtelda on mõnus“
- „Minu hobid“
- „Kes palju teeb, see palju jõuab“
- „Õdede õudne õhtupoolik“
- „Puhkus vanaema juures“
- „Minu suvevaheaeg“
- „Pahupidi puhkus“
- „Sigalahe suvi“
- „Suvepuhkus“
- „Pöörane puhkus Parakatkus“
3. Teema ja pealkiri
Mis on iga tekstikatkendi teema? Mõtle neile ka pealkirjad.
„Rasmus, Pontus ja Lontu“
„Kui isa kinkis raamatuid“
„Trummilinn“
„Täiesti tavaline perekond“
„Masina jalad“
„Lucy kiikab kapiuksest sisse“
„Karvased sõrmed“
„Johannese oratoorium“
„Plaanid minna külla lõunanaabritele? 5 kohta, mida Lätis külastada“
„Mida teha Riias: ideid linnapuhkuseks“
„Mootorrattaga Liivimaa radadel“
„Nädalavahetus Riias. 10 näpunäidet romantiliseks nädalavahetuseks“
„Ei saa me läbi Lätita ehk kuidas Lätis ja Leedus äri ajada“
„Ärevus viis une pool kaks öösel – lugu sellest, kuidas Läti turismile hoogu andsime“
„Kuramaa kirikud ja kalmistud“
„Kui sa ei soovi lapsi nutma ajada, siis väldi Lätis neid paiku!“
„Minu koolitee“
6. Lugu „Minu koolitee“
7. Loovtöö
Loe läbi algus ja lõpp ning mõtle välja, kuidas võiks sündmustik areneda. Kasuta alljärgnevat kava.
Algus. Sõitsin nagu igal hommikul bussiga kooli poole. Istusime sõbraga viimases pingis ja rääkisime tänasest matemaatika kontrolltööst. Äkki buss pidurdas.
Lõpp. Möödunud oli peaaegu pool tundi, hilinemine kooli oli kindlustatud. Ometigi tundsime rõõmu, sest olime korda saatnud heateo.
Kava
1. Miks buss peatus?
2. Kes vajas abi ja mis mure tal oli?
3. Kuidas nägi välja sündmuspaik?
4. Millise heateo tegid jutustaja ja ta sõber?
„Metsas“
8. Lugu „Metsas“
Loe jutt läbi. Vasta küsimustele ning täida ülesanne.
Metsas
Mulle meeldib sõpradega metsas käia. Metsas on palju puid ja põõsaid. Mõnikord oleme metsas metsloomi näinud. Kaugemal metsas on üks suur kivi ka.
Selle suure kivi otsa otsustasimegi ronida. Kerge see just polnud, sest kõik küljed olid järsud ja libedad. Ometi olime mõne minutiga üleval.
Kivi ümbritsesid paksu lehestikuga kõrged põõsad. Kujutlesime, et oleme kosmoselaevas ning ümberringi pole ühtki asustatud planeeti, ainult tühjus.
Varsti tüdinesime kitsa kivi otsas istumisest. Kõhud hakkasid ka tühjaks minema. Mina arvasin, et kiireim viis kosmoselaevast lahkuda oleks välja hüpata ehk katapulteeruda. Valisin maandumiseks tiheda tominga ja võtsin hoogu. Juba enne maandumist kuulsin oma riiete kärisemist.
Püksid ja pluus kahest kohast pikalt katki kärisenud, pistsin kodu poole punuma. Igaks juhuks jooksin mööda metsa äärt, et kedagi kohtamata koju jõuda.
Sirli, 4. kl- Kas pealkiri äratab huvi ja vastab jutu sisule?
- Mida saab teada sissejuhatusest? Kuidas see sobib ülejäänud looga?
- Mitmest lõigust jutt koosneb?
- 1
- 3
- 5
- 7
- Kas lõigud on järjestatud õigesti või tuleks midagi ümber tõsta?
- Kas jutu lõpp tundub sobiv?
- Kuidas hindad jutu sõnastust? Kas laused on arusaadavad? Kas on sõnakordusi või kirjavigu? Kirjelda täpselt, mida võiks parandada.
- Mõtle jutule uus pealkiri, algus ja lõpp.
