Mis on muinasjutule iseloomulik?
Küllap tead paljusid muinasjutte. Sa oled neid kas ise lugenud, neid on sulle ette loetud või jutustatud. Ilmselt oled näinud ka muinasjuttude põhjal tehtud filme, multifilme ja teatrilavastusi. Aga kuidas sa tunned ära, et tegu on just muinasjutu, mitte näiteks reisikirja või seiklusjutuga?
- Seleta oma sõnadega, millest tunned ära muinasjutu.
Muinasjuttudel on hulk iseloomulikke tunnuseid. Harilik muinasjutt on üsna lühike. Selle saab jutustada või läbi lugeda ühekorraga, sest vanasti levisidki muinasjutud just suust suhu. Neid jutustati ajaviiteks ja meelelahutuseks, kuid mitte ainult. Muinasjuttude kaudu ka õpetati noortele, kuidas oleks õige käituda, mis on hea, mis halb.
- Mida õpetab muinasjutt „Kolm põrsakest“?
Osa muinasjutte räägib millestki imepärasest. Nendes lugudes tegutsevad küll üsna harilikud inimesed, kuid nad omandavad muinasjutu käigus imevõimed või aitavad neid võluesemed. Näiteks võib lihtne talulaps õppida ära lindude keele või saada enda käsutusse võlusõrmuse.
Kuid muinasjututegelaste teele satuvad ka üleloomulikud katsumused: hirmsad lohed, tondid, võimatud ülesanded. Näiteks tuleb ette libedast klaasist mägi või peab nugade peal tantsima. Selliseid muinasjutte nimetatakse imemuinasjuttudeks. Imemuinasjutu kangelane on hea, ta võitleb kurjaga, aitab abivajajaid, saab katsumustest jagu ja lõpp on tema jaoks õnnelik.
Muinasjuttudes ei seisa vastamisi ainult hea ja kuri, vaid teisedki vastandlikud omadused. Näiteks võivad muinasjutus vastanduda rumalus ja kavalus. Niisuguste muinasjuttude tegelasteks on sageli loomad. Loomamuinasjuttudes loomad kõnelevad ja käituvad inimeste moodi, aga muud ebatavalist seal ei sünni. Loomamuinasjutus on harilikult üks tegelane nutikas, teine aga rumal. Rumala tegelase jaoks lõpeb lugu kurvalt, nutika jaoks aga hästi.
Muinasjutud on rahvaluule. See tähendab, et neil pole kindlat autorit – väljamõtlejaks on kogu rahvas. Selline jutt liikus suust suhu ja keegi ei teadnud, kust see alguse oli saanud. Väga tuntud on aga mõned inimesed, kes rahvasuust jutte kogusid ja üles kirjutasid. Saksa muinasjuttude kuulsaimad kirjapanijad on vennad Jakob ja Wilhelm Grimm, eestlastel Friedrich Reinhold Kreutzwald.
Imemuinasjutt on rahvajutt, milles räägitakse väljamõeldud sündmustest ja kus esineb palju ebatavalist või üleloomulikku.
Loomamuinasjutt on rahvajutt, mille tegelasteks on loomad, kes käituvad nagu inimesed.
- Kumba liiki muinasjutt oli „Hiir ja varblane“?
- imemuinasjutt
- loomamuinasjutt
Jutte, laule, mõistatusi, vanasõnu ja teisi sõnakunsti vorme, mis levivad suuliselt ning millel puudub kindel autor, nimetatakse rahvaluuleks.
Küsimusi ja ülesandeid
Kui peategealne on ...
- virk, siis tema vastane on;
- ilus, siis tema vastane on;
- aus, siis tema vastane on;
- vaene, siis tema vastane on;
- aeglane, aga kaval, siis tema vastane on, aga;
- rumal, kuid lahke, siis tema vastane on, aga.
2. Meenuta ja arutle
- Tuleta meelde, kes on valmi tegelased (õppisid seda kolmandas klassis). Kuidas valm lõpeb? Mille poolest sarnaneb valm loomamuinasjutuga?
- Milline on sinu lemmikmuinasjutt? Kas selles võitlevad headus ja kurjus või kavalus ja rumalus? Kuidas see muinasjutt lõpeb?
- Muinasjuttude kaudu püüti lapsi õpetada. Mõni neist õpetustest kulub ära ka tänapäeval. Näiteks „Punamütsikese“ õpetusiva võiks olla selline: „Ära usalda võõrastele ei enda ega oma lähedaste aadressi.“ Arutle, mida õpetlikku võib leida järgmistest muinasjuttudest.
„Hunt ja seitse kitsetalle“
„Saabastega kass“
„Lumivalgeke“
„Naeris“
„Lumeeit“
- Kuidas on võimalik, et vanal ajal loodud muinasjutte saab lugeda ka tänapäeval?
- Service provided by Star Cloud LLC