Kemikaalide ohutu kasutamine

  • Millised on olulisimad ohutus­nõuded keemialaboris?
  • Millised on peamised ohud keemialaboris?
  • Millised on peamised ohud kodukeemiaga töötades?
  • Miks on laboris ja kodu­keemiaga töötades oluline järgida ohutus­nõudeid?

Eluohtlikud avastused

Robert Bunsen (1811–1899) oli kuulus Saksa keemik, kes oli valmis oma uurimis­tööde nimel riskima. Näiteks ronis ta Islandil vahetult enne purset geisrite avadesse, et mõõta seal vee temperatuuri, ning koostas geisrite purskamist kirjeldava mudeli. Õnnetused hakkasid temaga juhtuma aga hoopis laboris. Näiteks mürgiseid arseeni­ühendeid uurides jäi ta plahvatuse tõttu paremast silmast pimedaks. See, kuidas keemikud vanasti ilma silmi või hingamis­teid kaitsmata kahjulike ainetega töötasid, oli väga ohtlik.

Kui sa ei järgi laboris töötades ohutusnõudeid, sead ohtu nii enda kui ka teiste tervise.

Ohutu töö laboris

Tänapäeval on võimalik laboris töötada tervist ohtu seadmata. Alustuseks on vaja teada kemikaalide omadusi ja ohtlikkust. Kemikaal on teatud puhtusega aine või ainete segu, mida kasutatakse kindlal otstarbel. Laboris kemikaalidega katseid tehes peab kasutama kaitse­vahendeid, järgima kõiki ohutus­nõudeid ja oskama kasutada esmaabivarustust.

Teaduslaboris on loodud kõik võimalused ohutuks teadustööks.

Ohutusnõuded laboris

  1. Aseta üleriided ja kott töö­kohast eemale. Kinnita lahtised juuksed ja eemalda rippuvad ehted.
  2. Kasuta kaitsevahendeid: laborikitlit, kindaid ja prille.
  3. Ära söö, joo ega näri nätsu!
  4. Pane lauale ainult tööks vajalikud esemed.
  5. Järgi tööd tehes kõiki kirjalikke ja suulisi juhiseid. Kuula õpetajat. Kui sa ei saa mõnest tööjuhisest aru, palu õpetajal seletada.
  6. Tee kindlaks kasutatavate kemikaalide omadused ja ohtlikkus.
  7. Tule- ja plahvatusohtlike, kergesti lenduvate ja mürgiste ainetega tööta tõmbekapis.
  8. Ära maitse aineid! Nuusutamiseks tõmba kergelt käega aine kohalt õhku enda poole.
  9. Kemikaalidega töötades kasuta õigeid töö­võtteid ja -vahendeid.
  10. Ära katsu laboris töötamise ajal kätega nägu, silmi, suud ega nahka.
  11. Hoia töökoht puhas ja korras.
  12. Lahtist leeki (gaasipõletit) kasutades tuleb olla eriti tähele­panelik!
  13. Teata õnnetusest või vigastusest kohe õpetajale. Ära satu paanikasse.
  14. Kui kemikaali on sattunud silma või nahale, loputa kohe voolava veega ning teavita juhtunust õpetajat.
  15. Kasutatud ohtlikud või kahjulikud kemikaalid vala selleks ettenähtud anumasse, mitte kraanikaussi.
  16. Pärast tööd korista töökoht, pese laborinõud ja käed vee ja pesuvahendiga.

Laboris ole rahulik, tähele­panelik ja hoolikas. Kui kiirustad, ei pruugi katse välja tulla ja võib juhtuda õnnetus.

Laboris katsetades

  • olen hoolas.
  • kannan kaitsevahendeid.
  • tean kasutatavate kemikaalide omadusi.
  • järgin ohutusnõudeid.
  • olen tähelepanelik.
  • tegutsen rahulikult.
  • Kõik oma asjad (nt koolikott) hoian enda lähedal töölaua juures.
  • Kergesti lenduvate ainetega töötan tõmbekapis.
  • Laboris võin tarbida oma sööke ja jooke.
  • Tundmatu aine korral uurin selle omadusi ja ohtlikkust enne katsetamist.
  • Aine lõhna hindamiseks tõmban kergelt käega aine kohalt õhku enda poole.
  • Pärast praktilist ülesannet jätan koristamise asjatundjale ja lahkun kohe töökohalt.

Kaitsevahendid

Laboris töötades tuleb kanda kaitse­vahendeid. Need on labori­kittel, prillid ja kummi­kindad. Labori­kittel kaitseb riideid ja nahka kemikaalide eest. Prillid kaitsevad silmi pritsmete ja kergesti lenduvate kemikaalide eest. Kummi­kindad kaitsevad käsi mürgiste ja söövitavate kemikaalide eest. Peab arvestama, et kemikaale ei pruugi alati kaitse­vahenditel näha olla, mis­tõttu ei tohi näiteks nägu, silmi, suud ega nahka kinnastega katsuda. Laborist lahkudes peab kaitse­vahendid ära võtma.

Laboris peab kasutama kaitsevahendeid: laborikitlit, prille ja kummikindaid.
  • Tõmbekapp
  • Võileib
  • Kummikindad
  • Laborikitlid
  • Seljakott
  • Tööjuhend
  • Gaasipõleti
  • Kaitseprillid

Ohutusvahendid

Selleks et tegutseda õnnetuse korral õigesti, on tähtis teada, kus asuvad ohutus­vahendid ja kuidas neid kasutada. Nii on võimalik kahju vähendada ning tervist ja vara säästa.

Levinuimad ohutusvahendid laboris.
  1. Kemikaali pritsis silma.
  2. On vaja teavitada teisi inimesi tulekahjust.
  3. Kemikaali sattus suuremas koguses kehale.
  4. Puhkes tulekahju, mis suurenes veega kokkupuutel ja mida on võimalik kustutada ainult kaugemalt.

Ohumärgid

Ohtlik aine on selline kemikaal, mis võib mingitel tingimustel kas ise või kontaktis teiste ainetega kahjustada organisme, kesk­konda või vara. Aine ohtlikkusest annavad teavet erilised hoiatavad märgised ehk ohumärgid pakenditel. Kõik kemikaale sisaldavad tooted on üle maailma ühte­moodi märgistatud: selleks on punase­ääreline valge romb, millel on hoiatus­piktogramm. Kuna teksti neile ei lisata, on oluline teada iga pikto­grammi tähendust, sest ainult nii saab vältida õnnetusi kodus, koolis ja tööl.

Levinuimad kemikaalide pakenditel esinevad ohumärgid.
  • Söövitav
  • Tuleohtlik
  • Ohtlik tervisele

Kemikaalide kasutamine igapäevaelus

Kemikaalidega puututakse kokku ka igapäevaelus, kui kasutatakse pesu­pulbrit, värve, liime, putuka­tõrje­vahendeid jms. Kõik need tooted sisaldavad kemikaale. Nagu laboris, tuleb ka igapäevaelus kemikaale kasutades järgida ohutus­nõudeid, et kaitsta nii oma tervist kui ka keskkonda. Kemikaalide hoidmiseks ja ohutuks kasutamiseks on koostatud alltoodud juhised.

Mõni küünelakieemaldaja sisaldab atsetooni, mis on tuleohtlik ja mille aurud ärritavad silmi ja limaskesti.

Ohutusnõuded kodu­keemiaga töötades

  1. Hoia kemikaale originaal­pakendis, ära kalla neid limonaadi­pudelisse, kruusi või mujale.
  2. Uuri kemikaalipakendilt ohu­märke ning loe toote etiketilt või kasutus­juhendist, kuidas kemikaali ohutult kasutada.
  3. Väldi kemikaali sattumist nahale ja silma, hoidu kemikaali aurude sisse­hingamisest.
  4. Võimaliku mürgitusjuhtumi korral helista Terviseameti mürgistusteabekeskuse info­liinile 16662.
  5. Järgi järelejäänud kemikaale või tühje pakendeid ära visates juhiseid pakendilt, kui vaja, vii need jäätmejaama.
  6. Kui sa pole kindel, kuidas kemikaali ohutult kasutada, tee seda täiskasvanu järele­valvel.

Ma tean, et

  • Kemikaal on teatud puhtusega aine või ainete segu, mida kasutatakse kindlal otstarbel.
  • Laboris töötades peab teadma kasutatavate kemikaalide omadusi ja ohtlikkust.
  • Laboris peab järgima ohutus­nõudeid ja kandma labori­kitlit, prille ning kummikindaid.

Jätan meelde!

Kui kahtlustad mürgistust, siis ära kutsu esile oksendamist, vaid helista infoliinile 16662, sealt antakse sulle täpsemad juhised, kuidas toimida. Kui kannatanu on teadvuseta, helista hädaabinumbrile 112.

Hoia kemikaale originaalpakendis. Ära joo pudelist tundmatut vedelikku isegi siis, kui see näeb välja nagu vesi või limonaad.​

Järelejäänud ohtlikud kemikaalid (nt torupuhastusvahend, värvid, roti­mürk) tuleb koguda kokku ning viia jäätme­jaama.

Mürgistuse vältimiseks korja ja söö ainult neid marju ja seeni, mida sa tunned ja mille ohutuses oled veendunud.

Küsimused ja ülesanded

  1. Miks peab olema laboris hoolikas ja ettevaatlik?
  2. Miks ei tohi keemialaboris süüa ega juua?
  3. Milliseid kaitsevahendeid tuleb laboris töötades kasutada?
  4. Uuri, milliste ohumärkidega tooteid võib poest leida.