Hapnik

  • Kus leidub hapnikku?
  • Milleks vajame hapnikku?

Nähtamatu imeaine

Hapnik on justkui nähtamatu imeaine. Taimede ja bakterite elutegevuse käigus atmosfääri kogunenud hapnik muutis võimalikuks keeruliste hapnikku tarbivate hulkraksete organismide arengu ning tekkisid loomad. Inimene suudab toiduta elada nädalaid, veeta saada hakkama mõne päeva, ent hapnikuta mitte rohkem kui paar minutit. Hapniku allotroop osoon kaitseb Maad Päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Peale selle moodustavad hapniku­aatomid liitaineid pea kõigi teiste elementidega.

Hapnik võimaldab elu Maal.

Hapnikuaatom

Hapnik on maakoores kõige levinum element ja universumis levikult kolmas. Hapniku­aatomis on 8 prootonit, 8 elektroni ja enamasti 8 neutronit, see annab aatomi aatom­massiks ligikaudu 16. Vähesel määral leidub ka 9 ja 10 neutroniga hapniku­aatomeid, nende aatommass on vastavalt 17 ja 18. Hapniku aatom­number perioodilisus­tabelis on vastavalt prootonite arvule aatomi­tuumas 8.

Hapnik paikneb perioodilisustabelis VIA rühmas ja 2. perioodis. Hapnikuaatom koosneb 8 prootonist, 8 elektronist ja enamasti 8 neutronist.

Hapnikuaatomil on elektronoktetist puudu 2 elektroni. Nagu vesiniku­aatom, pole ka üksik hapnikuaatom keemiliselt püsiv, vaid reageerib kergesti elektronokteti saavutamiseks, moodustades teiste hapniku­aatomitega lihtaineid või teiste elementide aatomitega liit­aineid.

Hapnikuaatomi elektronkattes on , millest asuvad esimeses kihis ja väliskihis. Hapniku isotoopidel on kas . Hapnik on perioodilisustabeli element ning selle aatommass on ligikaudu.

Hapniku lihtained

Hapnikul on kaks olulist allotroopi: kahe­aatomiline hapnik (O2) ja kolme­aatomiline osoon (O3). Üldiselt mõeldakse hapniku all kahe­aatomilist molekuli, kuid alati tuleb jälgida konteksti.

Hapnik on läbipaistev värvitu lõhnatu ja maitsetu gaas, mis moodustab ligi 23% kuiva õhu massist ja 21% õhu ruumalast. Hapnik lahustub vees vähe, ent sellest piisab vee­taimede ja -loomade elutegevuseks.

Hapnikku (O2) vajavad elus­organismid hingamiseks, samuti on seda vaja põlemis­protsessides, näiteks automootoris.

Loomad vajavad hingamiseks õhuhapnikku.
Veetaimed ja -loomad vajavad elutegevuseks vees lahustunud hapnikku.

Mõtle

Kuidas satub looduses hapnik vette?

Osoon on sinaka värvuse ja terava lõhnaga gaas, mis võib organismidele mõjuda kahjulikult. Osoon (O3) on oluline atmosfääri kõrgemates kihtides, sest see takistab ohtliku ultraviolett­kiirguse jõudmist maapinnale.

Osooniga saab klooriühendite asemel basseinivett desinfitseerida ning kasutatavas koguses see ei lõhna ebameeldivalt ega pane silmi kipitama. Siiski tuleb osooni taset pidevalt jälgida, sest kui seda liigselt sisse hingata, võib see põhjustada või süvendada mitmesuguseid haigusi.
      • Elusorganismid vajavad hingamiseks
      • Terava lõhnaga gaas, mis kokkupuutel organismidega neid kahjustab
      • Kaitseb Maad ohtliku UV-kiirguse eest
      • Moodustab õhu ruumalast 21%
      • Molekul koosneb kolmest hapnikuaatomist
      • Vajalik põlemisprotsessis

      Hapnikku esineb paljude ainete koostises

      Hapnik reageerib suhteliselt kergesti teiste ainetega, mistõttu on see levinud liitainetes nii maakoores, vahevöös kui ka maailma­mere vees. Suur osa hapnikuaatomeid asub vahe­vöös (1,7 ∙ 1024 kg), kus need moodustavad teiste elementide, peamiselt räni- ja magneesiumi­aatomitega kivimeid. Veidi vähem hapniku­aatomeid (1,3 ∙ 1022 kg) asub maakoores, kus need moodustavad kivimeid peamiselt räni- ja alumiiniumi­aatomitega, näiteks liiva­kivi. Kolmandal kohal hapniku­aatomite hoidjana on maailma­mere vesi, mille massist moodustab hapnik umbes 88% (1,3 ∙ 1021 kg). Neljandana järgneb atmosfäär, milles on ligikaudu 1018 kg hapnikku.

      Liivakivi sisaldab alumiiniumi ja räni ühendeid hapnikuga.
      Hapnikuaatomeid leidub igal pool, nii vees, õhus, maakoores kui ka organismides.
      • Maakoor
      • Atmosfäär
      • Maailmamere vesi
      • Vahevöö

      Lisalugemine

      Elemendi protsendilise sisalduse leidmine aines

      1. Kui suur on hapniku protsendiline sisaldus vee­molekulis?

      Esmalt leiame vee molekulmassi.

      Mr(H2O)= 2·Ar(H)+Ar(O)= 2·1+16=18

      Hapniku osakaalu leidmiseks tuleb jagada hapnikuaatomite mass vee molekulmassiga ning korrutada see 100%.

      O(%)=Ar(O)Mr(H2O)·100%= 1618·100%=88,9%

      Kuna vesinik on väikese aatom­massiga, moodustab enamiku (88,9%) vee molekul­massist just hapnik.



      Veemolekul koosneb kahest vesinikuaatomist (valged kerad) ja ühest hapnikuaatomist (punane kera).

      2. Kui suur on hapniku protsendiline sisaldus süsihappegaasi molekulis?

      Leiame süsihappegaasi molekulmassi.

      Mr(CO2)=Ar(C)+2·Ar(O)= 12+2·16=44

      Süsihappegaasis on hapnikusisaldus

      O(%)=2·Ar(O)Mr(CO2)·100%= 2·1644·100%=72,7%.

      Süsihappegaasi molekul koosneb kahest hapniku­aatomist (punased kerad) ja ühest süsiniku­aatomist (must kera).

      Milline on hapniku protsendiline sisaldus aines SO3?

      Vastus. Hapniku protsendiline sisaldus SO3 on %.

      Ma tean, et

      • Hapnik (O) on keemiline element, mille aatomnumber on 8.
      • Hapnik (O2) on keemilise elemendi hapnik kaheaatomilistest molekulidest koosnev lihtaine.
      • Osoon (O3) on keemilise elemendi hapnik kolmeaatomilistest molekulidest koosnev lihtaine.
      • Hapnik ja osoon on keemilise elemendi hapnik allotroobid.

      Jätan meelde!

      Küsimused ja ülesanded

      1. Kas hapniku lihtaineteta oleks elu Maal võimalik? Põhjenda.
      2. Nimeta kolm liitainet, mis sisaldavad hapnikuaatomeid.