Kordamine

Kokkuvõte

Happeid ja aluseid võib leida kõikjalt. Need on olulised ained keemiatööstuses, puhastusvahendites ja asendamatud toiduainete koostises või toitude säilitamisel. Hapete ja aluste tundma õppimine aitab mõista, milline on nende ainete toime.

Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H⁺). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH^–). Tuntumad alused on hüdroksiidid, mis koosnevad metallikatioonidest ja hüdroksiidioonidest. Happed ja alused muudavad indikaatorite värvust ja selle põhjal on võimalik neid tuvastada.

Indikaatorid muudavad värvust vastavalt lahuse keskkonnale.

Hape või alus on seda tugevam, mida suurem osa ainest on jagunenud lahuses ioonideks. Tugevad happed ja alused on söövitava toimega, nendega töötades tuleb olla ettevaatlik ning kasutada kaitsevahendeid.

Tugev hape (vasakul) on jaotunud täielikult ioonideks, nõrk hape (paremal) on jaotunud ioonideks osaliselt.

Lahuste happelisust ja aluselisust kirjeldab pH. Lahuste pH jääb tavaliselt vahemikku 0–14, seda vahemikku nimetatakse pH-skaalaks. Happelistes lahustes on ülekaalus H⁺-ioonid ning lahuse pH < 7, aluselistes lahustes on ülekaalus aga OH^–-ioonid ning lahuse pH > 7. Mida tugevam hape, seda madalam on pH väärtus sama happesisalduse korral ning mida tugevam alus, seda suurem on pH väärtus sama alusesisalduse korral. Neutraalse lahuse pH väärtus on 7.

Lahuse keskkond	Tugevalt happeline	Happeline	Neutraalne	Aluseline	Tugevalt aluseline
pH	0–2	2–7	7	7–12	12–14
Ioonide sisaldus	Ülekaalus H⁺-ioonid		H⁺- ja OH^--ioone võrdses koguses	Ülekaalus OH^--ioonid

Happed ja alused on vastandlike omadustega ained ning need neutraliseerivad teineteist. Happe ja aluse reaktsiooni, mille saadused on sool ja vesi, nimetatakse neutralisatsioonireaktsiooniks. Sool on aine, mis koosneb alusekatioonidest ja happeanioonidest.

Aineklass	Koostis	Näide
Hape	Vesinikioonid ja happeanioonid	HCl, HNO₃, H₂SO₄, H₃PO₄
Alus (hüdroksiid)	Alusekatioonid (metallikatioonid) ja hüdroksiidioonid	NaOH, Ca(OH)₂, Al(OH)₃
Sool	Alusekatioonid ja happeanioonid	NaCl, KNO₃, CaCO₃

More like this

Mõisted

Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (H⁺).

Alus on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone (OH^–).

Hüdroksiid on alus, mis koosneb metallikatioonidest ja hüdroksiidioonidest.

Leelis on tugevate aluseliste omadustega hüdroksiid, mis koosneb leelis- või leelismuldmetalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest.

Lahuse pH on suurus, mis näitab vesinikioonide sisaldust lahuses.

Indikaator on aine või ainete segu, mis muudab oma värvust vastavalt lahuse keskkonnale.

Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi.

Sool on aine, mis koosneb alusekatioonidest ja happeanioonidest.

More like this

Teadmiste kontroll

Na₂SiO₃
LiF
Ränihape
Raud(II)sulfaat
Kaaliumkarbonaat
H₂CO₃
Lämmastikhape
NH₃⋅H₂O
H₂S
NaOH
Tseesiumhüdroksiid
Sr(OH)₂

Leelis
Hüdroksiid
Alus

Mõiste	Seletus
	Aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone
	Tugevalt aluseliste omadustega hüdroksiid, mis vee toimel peaaegu täielikult ioonideks jaguneb (näiteks LiOH)
	Alus, mis koosneb metallikatioonist ja hüdroksiidioonidest

Neutralisatsioonireaktsioon on

soola ja vee reaktsioon, mille saadused on hape ja alus.
happe ja aluse reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi.
happe ja soola reaktsioon, mille saadused on alus ja vesi.
soola ja aluse reaktsioon, mille saadused on hape ja vesi.

Lahuste happelisust ja aluselisust kirjeldab lahuse . Lahuse jääb tavaliselt vahemikku . Neutraalse lahuse pH väärtus on . Happelises lahuses on ülekaalus ning lahuse pH on . Aluselises lahuses on ülekaalus ning lahuse pH on . Mida tugevam on hape, seda on pH väärtus sama happesisalduse juures, mida tugevam on alus, seda on pH väärtus sama alusesisalduse juures.

NO₃^– –
S^2– –
CO₃^2– –

Naatriumjodiid –

Alumiiniumsulfaat –

Raud(II)nitraat –

Vask(II)kloriid –

Liitiumkarbonaat –

Kaltsiumfosfaat –

... ehk prooton

More like this

Kordamisküsimused ja -ülesanded

Nimeta happe tunnuseid.
Miks on happed ohtlikud? Milliseid ohutusnõudeid peab hapetega töötades järgima?
Too näiteid, kus ja kuidas puutud igapäevaelus hapetega kokku.
Seleta, mis vahe on kahel mõistel: happe tugevus ja happe kontsentratsioon.
Too näide ühe tugeva ja ühe nõrga happe kohta.
Millisel juhul võib ka nõrk hape tervisele ohtlik olla?
Kuidas on väävlishape seotud ehitiste ja looduskeskkonna hävinemisega?
Nimeta aluse tunnuseid.
Milline ioon annab aluste lahustele nende omadused? Millistest elementidest see ioon koosneb? Kui suur on selle iooni laeng?
Mis on hüdroksiid? Too kaks näidet hüdroksiidi kohta.
Miks on leelised tugevate aluseliste omadustega?
Too näiteid kaltsiumhüdroksiidi kasutusvaldkondade kohta.
Millest koosneb nuuskpiiritus? Kus seda kasutatakse?

Mida näitab lahuse pH? Milline on neutraalse lahuse pH?
Too kaks näidet toiduainete või jookide kohta, mille pH on alla 7. Kas need on happelised, aluselised või neutraalsed?
Mis on indikaator? Milleks indikaatoreid kasutatakse?
Milline on fenoolftaleiini värvus maomahlas, milline nuuskpiirituses?
Kas lahuse pH väärtus tõuseb või langeb, kui selle keskkond muutub aluselisemaks?
Milliste ainete vahel toimub neutralisatsioonireaktsioon? Mis on sellisel juhul reaktsiooni saadused?
Kuidas saab igapäevaelus neutralisatsioonireaktsiooni ära kasutada?
Millest koosnevad soolad?
Seleta ioonide Ca²⁺ ja PO₄^3– näitel, kuidas koostada soola valemit.
Too näiteid naatriumisoolade kasutusvaldkondade kohta.