Sõnakunsti jäljed tekstides ja inimestes
A. Loe katkendeid Leelo Tungla noorteromaanist „Neitsi Maarja neli päeva” (1980), mis räägib kolme tüdruku seiklustest keskkooli viimasel suvevaheajal.
B. Millisesse seltskonda on minategelane sattunud? Mis laadi kirjandust noored, kellega ta kohtub, loevad ja ise kirjutavad? Miks tsiteerib minategelane Eduard Vilde paroodiat uusromantilisest kirjandusest?
C. Loe raamatut „Neitsi Maarja neli päeva” ja arutle, mille poolest on see realistlik.
D. Kuula „Tokerjatele” pühendatud raadiosaadet sarjast „Keelekõrv” (ERR 2005), kus tekst ka ette loetakse.
E. Milliseid kunstilisi erinevusi ja erimeelsusi saates käsitletakse? Mida uut said teada 19. ja 20. sajandi vahetuse eesti kirjanduse kohta? Millised mõtted, mida saates väljendatakse, võivad olla abiks ka nüüdiskultuuri mõistmisel?
F. Kuidas saatest ilmneb, et kooli kirjandustunnist võib jääda eredaid mälestusi eluajaks? Kas sul või kellelgi, keda sa tunned, on sarnaseid kogemusi? Too näiteid.

G. Millised nõuded võiksid olla jutukonkursil, mille põhjal saaks koostada kogumiku „Mäeküla piimamehed”?
H. Millele juhib teise katkendi lõpus minategelase tähelepanu kirjanik Meier? Mille poolest on tema hoiatus eluline? Kuidas kirjanduse lugemine aitab leida vastuseid küsimustele, mille ta esitab?
Kõrg- ja popkultuur
A. Loetle õpikus käsitletud kirjanikke, kelle loometee algas meelelahutuslike teostega (põnevus-, armastus-, naljajuttudega).
B. Kuidas nende autorite looming hiljem muutus? Mis huvid või eeldused peavad lugejal olema, et nende keerukamaid teoseid põnevusega lugeda? Millised teosed, mida õpikus käsitleti, tekitasid sinus erilist lugemishuvi või liigutasid sind? Miks?
Kriminaalromaan. Kaine mõistusega kaose vastu
C. Võrdle Sherlock Holmesi pilti Émile Zola karikatuuriga. Arutle Holmesi näitel, kuidas kajastus positivistliku mõtlemise ja modernse loodusteaduse võidukäik tollases popkultuuris.

D. Loe katkendit Conan Doyle’i jutustusest „Kadunud peigmehe juhtum”. Arutle, kuidas väljendub katkendis realistliku kirjanduse mõju. Pööra erilist tähelepanu allajoonitud kohtadele.
E. Seleta mõne nüüdisaegse kriminaalloo (raamatu, filmi või telesarja) näitel, kuidas needsamad mõjud on kandunud nüüdisaegsesse popkultuuri.
„Kulla mees,” ütles Sherlock Holmes, kui me istusime tema Baker Streeti korteris kamina ees, „elu on lõpmata palju veidram kui ükski inimmõistuse leiutis. Me ei söandaks mõelda välja asju, mis on tegelikult igapäevaelus tavaliseks saanud. Kui me saaksime käsikäes sellest aknast välja lennata, selle suure linna kohal hõljuda, vaikselt majade katused pealt tõsta ning piiluda kõike seda kummalist, mis seal toimub: imelikke kokkusattumusi, salasepitsusi, üksteisele vastu tegutsemisi, imepäraseid sündmusteahelaid, mis kulgevad läbi mitme põlvkonna ning viivad väga outré tulemusteni, siis muudaks see kogu ilukirjanduse selle tavade ja etteaimatavate lõpplahendustega üpris iganenuks ja tulutuks.”
„Ja ometi ei ole mina selles veendunud,” vastasin ma. „Need juhtumid, mis ajalehtedes päevavalgele tuuakse, on üldiselt küllalt ilmetud ja labased. Meie politseikroonikas on realismiga viimse piirini mindud, aga peab tunnistama, et tulemus ei ole ometi nii paeluv ja kunstipärane.”
„Realistliku mulje jätmiseks tuleb vastavalt oma äranägemisele teatud valik teha,” tähendas Holmes. „Sellest jääb puudu politseikroonikas, kus rõhutatakse võib-olla rohkem kohtuniku igavat sõnavõttu kui üksikasju, mis kätkevad vaatleja jaoks terve loo ülimalt tähtsat tuuma. Võite mind uskuda, mitte miski ei ole ebaloomulikum kui labane igapäevane elu.”
Ma naeratasin ja raputasin pead. „Saan täiesti aru, miks te nii arvate,” laususin ma. „Muidugi, kuna te olete mitteametlik nõuandja ning abiline kõigile, kes on kolmel kontinendil täielikku kimbatusse sattunud, siis te puutute kokku kummaliste ja pentsikute asjadega. Aga kuulge,” – ma võtsin maast hommikulehe, „paneme selle küsimuse õige praktikas proovile. Võtame esimese mulle silma hakanud pealkirja: „Mees kohtleb julmalt oma naist”. Siin on pool veergu trükikirja, aga ma tean seda lugematagi, et see on täiesti tuttav lugu. Muidugi on tegemist teise naisega, viinaga, ründamisega, peksmisega, siniste plekkidega, kaastundliku õe või majaperenaisega. Ka kõige tahumatum kirjanik ei suudaks midagi tahumatumat välja mõelda.”
„Te olete oma väite tõestuseks küll õnnetu näite valinud,” ütles Holmes lehte enda kätte võttes ja pilku üle artikli libistades. „See on Dundase abielulahutuse asi ning juhtumisi aitasin ma selles mõnd väikest küsimust selgitada. Mees oli karsklane, ühtki teist naist ei olnud ning käitumine, mille üle kaevati, seisnes selles, et mehel oli tekkinud komme võtta iga söömaaja lõpul valehambad suust välja ning visata nendega oma naist, milline tegevus, te peate möönma, ei ole tõenäoliselt jõukohane ühe keskpärase jutukirjaniku kujutlusvõimele. Võtke näputäis nuusktubakat, doktor, ning tunnistage, et teie toodud näide andis võidu mulle.”
Arthur Conan Doyle, „Kadunud peigmehe juhtum“Tõlkinud Krista KaerÕuduslugu. Hirm iseenese ees

A. Võrdle doktor Jekylli saatust Mary Shelley Frankensteini, Balzaci „Šagräännaha” Raphaëli ning Oscar Wilde’i Dorian Gray omaga. Kuidas kõigis neis tegelastes väljenduvad inimese suhted hea ja kurjaga? Kus kurjus pesitseb? Kuidas see vallandub? Miks see inimese elus võimust võtab?
B. Too näiteid selle kohta, kuidas sama probleemi on käsitletud uuemas realistlikus kirjanduses ning fantastikas.
Romantiline ja realistlik loomelaad
A. Otsusta iga mõistepaari puhul, kumb on olulisem romantilises, kumb realistlikus loomelaadis.
kujutlus – tegelikkus
enese väljendamine – maailma mõtestamine
individualism – ühiskondlik mõtlemine
kunst kui iseväärtus – kunst kui tunnetusvahend
B. Sõnasta kummagi loomelaadi lühiiseloomustus.
C. Too kummagi laadi juurde näiteid 19. sajandi kirjandusest ning nüüdisajast.
Romantiline laad
Realistlik laad
D. Too näiteid selle kohta, kuidas ühe autori loomingus või ühes teoses leidub mõlema laadi tunnuseid. Arutle, miks see niimoodi on.
E. Võrdle Hugo, Baudelaire’i, Flauberti ja Tšehhovi fotot. Kuidas on poos ja foto lavastus kirjanike loomelaadiga kooskõlas?
Lugemine inimese elus
A. Loe üle õpiku tekstikatkendid, kus on juttu lugemisest, ja tee kokkuvõte sellest, kuidas on kirjanikud kujutanud lugemist ning ilukirjanduse mõju inimesele.
B. Too välja ühisjooned, mis on omased enamikule tekstidele, kus neid teemasid käsitletakse, ning iga teksti silmatorkavamad eripärad.
C. Arutle, mis on nüüdisajaks muutunud. Milliseid olukordi ja probleeme, mida tekstides on kujutatud, tuleb ette ka tänapäeval?
D. Kuidas õpiku lugemistekstidest ja illustratsioonidest ilmneb, et sõnakunst jätab jälgi hilisemasse kirjandusse ja üldse kogu kultuuri? Kuidas sinu kogemused seda kinnitavad? Too näiteid.