Minu suvi
Teelel oli tore suvi. Ta tegi palju huvitavaid asju. Ta kohtus toredate inimestega. Täna tegi Teele oma suve kohta plakati.
Minu suvi
1. Juunikuus puhkasime perega Hiiumaal. See on väga ilus saar. Me sõitsime sinna praamiga. Ilm oli ilus ja õnneks tuul ei puhunud väga kõvasti.
2. Olin vanaema ja vanaisa juures Tõrvas. Tõrvas oli väga põnev. Ma sain tuttavaks kahe toreda lapsega.
– Tere, mis su nimi on?
– Mu nimi on Teele.
– Kui vana sa oled?
– Ma olen kümneaastane. Mis sinu nimi on ja kui vana sa oled?
– Minu nimi on Aleksandr. Ma olen ka kümneaastane.
3. Mul on nüüd kaks uut sõpra: Laura ja Aleksandr. Me käisime peaaegu iga päev Aleksandril külas. Ta ema ja isa olid kogu aeg tööl ning Sašal oli üksinda igav. Me mängisime aias, ehitasime onni ja tegime pannkooke. Sel ajal olid väga palavad ilmad ja seetõttu sõime iga päev jäätist.
4. Augustis olin kodus. Siis oli minu arvates kõige igavam. Mu sõbrad olid veel maal või laagris. Mõnikord sõitsime Juhaniga ratastega mere äärde. Me käisime ujumas. Nädalavahetusel käisime vanematega suvilas ja seal oli meil alati lõbus.
5. Ma lugesin läbi kolm raamatut. Igal suvekuul lugesin ühe raamatu. Need olid:
6. Hiiumaal sõin ma ühe päevaga ära viis jäätist! Seda on minu arvates päris palju! Pärast oli mu kõht punnis nagu pall!
Seleta ja jäta meelde!
Sõna või väljend | Seletus või näide |
kõht on punnis | ehk kõht on täis. Ma sõin nii palju, et nüüd on mu kõht punnis! |
onn | Vaata, puu otsas on laste onn! |
plakat | Mul on oma toas seina peal värviline plakat. |
praam | Me sõitsime praamiga Saaremaale. |
saar | Järve keskel on väike saar. |
tuttavaks saama | Ma sain tuttavaks kahe toreda lapsega. |
4. E-ülesanne. Vaata Teele plakatit ja leia õige variant!
1. Teele käis suvel
2. Tõrvas elavad Teele
3. Teelel on nüüd
4. Aleksandri ema ja isa olid kogu aeg
5. Augustis oli Teele
5. Kus sina suvel olid?
Teele oli suvel kodus, suvilas, Tõrvas ja Hiiumaal. Kus sina olid? • Ma olin …
MÄNGIME!
Sõnauss
Hakake nimetama järjest sõnu, mille esimene täht on eelmise sõna viimane täht. Näiteks: õhtu – uus – sall – lihtne – Eesti – ilm – … Mäng liigub sujuvalt vasakult paremale, kes jääb liiga pikalt mõtlema või eksib sõnaga, on mängust väljas.
NB! Võite kokku leppida ajas, kui kaua mõelda tohib (nt 3 sekundit).
NB! Võite mängu keerulisemaks muuta, kasutades näiteks ainult teatud temaatikaga seotud sõnu (sõnad, mis on seotud looduse, spordi, kooli vms).
6. Ka Juhanil oli tore suvi.
Ta kirjutas sellest oma sõbrale e-kirja. Loe!
Tere, Mikk!
Aitäh, et sa mulle kirjutasid. Su kiri oli väga põnev! Eriti meeldis mulle koht, kus sa rääkisid päevast seikluspargis.
Mul oli ka tore suvi. Juunikuus olin kodus ning käisin natuke koolis. Klassijuhataja palus meid endale appi. Me tassisime poistega õpikud klassist raamatukokku, koristasime klassi ning kaunistasime aulat.
Pärast seda sõitsin perega Hiiumaale. Minu meelest oli reis huvitav, eriti rattamatk. Mu väike õde Teele kurtis, et ma sõidan liiga kiiresti. Õnneks läks isa temaga koos randa. Meie emaga saime nüüd sõita nii kiiresti, kui tahtsime. Õhtul tegime lõket ja sõime kala. Öösel magasime telgis. Öösel olid õues nii huvitavad, aga ka natuke hirmutavad hääled!
Juulikuus käisin jalgrattalaagris. See oli Lõuna-Eestis Võru lähedal. Kas sa tead, kui kaua buss sinna sõidab? Peaaegu viis tundi! Laager ise oli väga lõbus. Trennid olid rasked, aga koos sõpradega sai palju nalja!
Laagrisse tulid mulle järele vanaema, vanaisa ja õde. Nii et pärast laagrit olin kaks nädalat Tõrvas. Seal ei olnud üldse huvitav. Mu sõber Risto oli just siis tädi juures Tallinnas! Sellest oli kahju.
Augustis olin kodus. Käisin trennis, sain sõpradega kokku ja aitasin onul aeda värvida. See töö mulle meeldis! Mul oli väga lahe suvi!
Tule mulle varsti külla!
Juhan
Seleta ja jäta meelde!
Sõna või väljend | Seletus või näide |
kaunistama | Me kaunistasime enne kooli algust klassi. |
kurtma | ehk oma murest rääkima. Ta kurtis, et ta ei jõua rattaga sõita. |
tassima | ehk midagi kandma. Ma tassisin õpikud raamatukogust klassi. |
telk | Suvel magasime ilusa ilmaga telgis. |
7. Kuidas möödus Juhani suvi? Jutusta!
- Juhan kirjutas …
- Juunikuus käis Juhan … . Juhan ja teised poisid …
- Pärast seda sõitis ta perega … . Seal …
- Juulikuus oli Juhan …
- Laagrisse tulid Juhanile järele … . Tõrvas …
- Augustis …
- Juhani suvi oli …
Jäta meelde ja kasuta: olema
Jäta meelde ja kasuta!
|
OLEMA |
|||
|
Juhan on praegu koolis. |
Suvel oli ta kaks nädalat vanaema ja vanaisa juures. |
||
|
ma olen
|
me oleme
|
ma olin
|
me olime
|
|
ei ole |
ei olnud |
||
8. E-ülesanne.Täida lüngad! Kasuta sõna olema vorme olevikus!
1. Suvel Teele Tõrvas vanaema ja vanaisa juures.
2. Kus sa praegu ?
3. Lapsed laagris kaks nädalat.
4. Täna te koolis viis tundi.
5. Me praegu kinos, me oleme koolis.
6. Kas su sõber täna vanaema juures?
7. Ma täna tund aega trennis.
10. Loe, tuleta meelde ja räägi juurde!
Teele ja Juhan on õde ja vend. Nad veetsid suure osa suvest koos. Loe, mida nad oma suvest arvavad. Mis oli sarnane, mis oli erinev?
11. E-ülesanne. Vali õige variant!
1. Teele suvel maal.
2. Praegu lapsed koolis.
3. Kus me praegu ?
4. Järgmine kuu oktoober.
5. Juhan ja Teele kodus.
6. Kas sa Hiiumaal käinud?
7. Mu pinginaaber Hiiumaal kaks korda käinud.
12. Vaata skeemi ja räägi oma suvest!
MÄNGIME!
Haakuvad sõnad
Õpilased moodustavad paarid. Üks paar tuleb klassi ette. Õpetaja ütleb neile ühe sõna. Õpilased hakkavad vaheldumisi sõnu nimetama, kusjuures nimetatav sõna on eelmise sõnaga tähenduse poolest seotud. Näiteks: kass – hiir – juust – piim – lehm – heinamaa – suvi – … Mängitakse nii kaua, kuni üks õpilane kas eksib või jääb liiga pikalt mõtlema. Võitja nimi kirjutatakse tahvlile. Nüüd tuleb uus paar klassi ette. Nii mängivad kõik paarid mängu läbi. Seejärel tuleb teine ring, kokku lähevad mängijad, kes eelmise ringi võitsid. Mängitakse nii kaua, kuni selgub üks võitja.
NB! Õpetaja ütleb igale paarile uue sõna (õpilastele öeldud esimene sõna ei kordu).
NB! Võite kokku leppida ajas, kui kaua mõelda tohib (nt 5 sekundit).
13. Kuula luuletust!
Loe ilmekalt!
Suvisel maal
Jaanus TammPaljapäki on parem
astuda rohu pääl.
Rohi kahiseb tasa.
Tal on sõbralik hääl.
Rohu sisse võid heita
selili mõnusalt.
Kaema pilvede rändu
hästi sügavalt alt.
Rohi tuttavalt lõhnab.
Päkkasid silitab.
Mesipuu undab vaikselt.
Lepalind vilistab.
Seleta ja jäta meelde!
|
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
|
Paljapäki on parem astuda rohu pääl. |
Paljajalu on rohu peal parem kõndida. |
kahisema | Rohi kahiseb tasa. |
kaema | vaatama |
