10. Joonista mõistekaart!
Joonista siin toodud näidise järgi vihikusse mõistekaart. Jutusta selle põhjal oma klassiaktiivi valimistest.
11. Täienda lauseid!
Täienda lauseid sobivate nimede ja antud omadussõnadega.
aktiivne
sõltumatu
julge
kohusetundlik
teotahteline
aus
tasakaalukas
õiglane
tark
rõõmsameelne
seltskondlik
kannatlik
heatahtlik
töökas
autoriteetne
- Soovitan klassivanemaks sellel õppeaastal …, sest ta on … .
- Klassivanema asetäitjaks sobiks …, sest me tunneme teda kui … inimest.
- Klassi seinalehte sobiksid toimetama …, sest nad on … .
- Parimaks kandidaadiks klassiürituste eest vastutamisel võiks olla …, sest enamik õpilasi peab teda … .
- Pakun õpilasomavalitsusse klassi esindama …, sellepärast et … .
- Pakun kooli veebilehekülje pressiesindajaks …, sest teda tuntakse kui … inimest.
- Klassi blogipidajaks ja fotograafiks võiks jääda …, sest … .
Kuula!
Kuula kahe õpilase iseloomustust. Tee märkmeid ja avalda arvamust, kumb õpilane sobib klassivanemaks paremini.
1.
2.
Täida ülesanne 7 e-töövihikus.
E-ülesanne. Omadussõnad
- aus
- aktiivne
- jutukas
- eeskujulik
- arukas
- laisk
- tore
- närviline
- seltsiv
- vastutustundetu
- rõõmsameelne
- kuulekas
- tark
- korralik
- hoolas
- abivalmis
12. Loe!
Loe, kes kuuluvad kooli matkaklubi Reisisellid juhatusse. Püüa nimesid õigesti lugeda. Kujuta ette, et sa tunned neid õpilasi. Mõtle, miks just nemad valiti matkaklubi juhatusse.
Matkaklubi Reisisellid juhatuse liikmed:
Raul Rüütel – klubi esimees, 10. klass
Rita Rääbis – esimehe esimene asetäitja, 7. klass
Rein Kübarsepp – esimehe teine asetäitja, geograafiaõpetaja
Regina Jõeäär – blogipidaja, 8. klass
Roman Sõrmus – fotograaf ja kaameramees, 9. klass
Riho Sööt – sekretär-asjaajaja, 8. klass
Krõõt Jürimaa – esmaabi volinik, 11. klass
Klubi sponsorid:
reisibüroo Ratastel
aktsiaselts Reisitarbed
13. Loe ja tõlgi!
Loe ja tõlgi. Jutusta, kas on raske olla Reisisellide klubi liige ja täita selle põhikirja. Milliseid põhikirja punkte lisaksid sina ja millised all toodutest jätaksid välja. Miks?
REISISELLIDE KLUBI PÕHIKIRI
- Meie oleme aktiivse puhkuse poolt.
- Meid huvitab Eesti minevik ja tänapäev.
- Me oleme heatujulised ega virise kunagi.
- Minu reisikaaslaste huvid ja soovid on sama tähtsad kui minu isiklikud huvid ja soovid.
- Me hoiame loodust. Me ei jäta endast maha prahti, tühje pudeleid ega purke, me ei murra puude ega põõsaste oksi.
14. Koosta reisikuulutus!
Koosta ja illustreeri reisikuulutus, kus
- tutvustad mõnd oma koduümbruse huvitavat kohta;
- teatad, millal reis või matk toimub;
- soovitad, kes võiksid reisist osa võtta;
- esitad reisi või matka kava.
Jäta meelde!
Lihtminevik | Täisminevik |
Konkreetne, tihti ühekordne | Tegevus toimus minevikus, aga on seotud olevikuga; minevikus korduvalt (tihti, sageli jt) toimunud tegevus: |
Me valisime eile klassivanema. | Me oleme teda korduvalt klassivanemaks valinud. |
Sel suvel matkas ta Saaremaal. | Ta on tihti Saaremaal matkanud. |
Laulja G. Ots sündis 1920. aastal Petrogradis. | Ma olen sündinud väikelinnas Elvas. |
15. Moodusta tegusõnadest vorme!
Moodusta tegusõnadest 1) põhivormid; 2) oleviku, lihtmineviku ja täismineviku ainsuse 3. pöörde jaatav ja eitav vorm.
NÄIDIS:
1) valima, valida, valin; 2) ta valib, ei vali; ta valis, ei valinud; ta on valinud, ei ole valinud
1) ootama, oodata, ootan; 2) ta ootab, ei oota; ta ootas, ei oodanud; ta on oodanud, ei ole oodanud
rääkima, näitama, algama, puhkama, kordama, kokku leppima, oskama, hakkama, vastu vaidlema, kinkima, vihkama, õnnitlema, plaani pidama, läbi saama, kätte saama, välja nägema
16. Loe ja jutusta!
Loe ja jutusta teksti täisminevikus. Kasuta teiste hulgas ka sõnu tihti, korduvalt, sageli, palju kordi, mitu korda, palju aastaid, kogu elu ja eitusi pole iialgi, pole kunagi, pole varem. Alusta nii: Olen igal suvel külastanud … .
Sel suvel külastasin ma sõpra Jannot Hiiumaal. Sõitsin sinna praamiga. Võtsin ka jalgratta kaasa – nii oli mugavam mere äärde jõuda ja paadiga kalale minna. Sõbra pere elab looduslähedast elu. Nad peavad loomi: lambaid ja kitsi. Muidugi ei puudu ka kanad, koer ja kass. Janno unistuseks on saada endale hobune. Jannoga on lihtne eesti keelt rääkida, tema isa ja emaga aga palju keerulisem, sest nad räägivad murdekeelt ja sellest on raske aru saada. Suviti on saarel põnev. Sel suvel matkasime Kassari kaunitel matkaradadel, külastasime Kõpu ja Tahkuna tuletorne, käisime näitusel, kus tutvusime purjelaevade ajalooga, samuti võtsime osa kohalikust maleturniirist. Meie igapäevaste tegevuste hulka kuulus ka ujumine ja kalastamine.
Täida ülesanded 8 ja 9 e-töövihikus.
17. Jutusta!
Jutusta oma klassiaktiivist.
- Kas klassiaktiiv on juba valitud?
- Millal te selle valisite?
- Kes juhatas valimiskoosolekut?
- Kelle valisite klassivanemaks ja tema abiks? Miks just nemad?
- Kas sina olid nende valimise poolt või vastu? Miks?
- Kes on teised teie klassi aktivistid? Mida nad klassis teevad?
- Kelle te valisite kooli õpilasomavalitsusse? Miks just tema?
- Kas teil on üksmeelne ja sõbralik klass? Miks sa nii arvad?
Täida kuulamisülesanne 2 e-töövihikus.
Õpi ära uued sõnad!
hääletama, hääletada, hääletan – голосовать
juhatus, juhatuse, juhatust – руководство, правление
põhi/kiri, -kirja, -kirja – устав
poolt hääletama – голосовать за
vastu hääletama – голосовать против
klassi/vanem, -vanema, -vanemat – староста класса
õpilasoma/valitsus, -valitsuse, -valitsust – ученическое самоуправление
liige, liikme, liiget – член какой-либо организации
kohusetundlik, kohusetundliku, kohusetundlikku – добросовестный
tasakaalukas, tasakaaluka, tasakaalukat – уравновешенный
seltskondlik, seltskondliku, seltskondlikku – общительный
sõltumatu, sõltumatu, sõltumatut – независимый
õiglane, õiglase, õiglast – справедливый, честный
üksmeelne, üksmeelse, üksmeelset – единодушный, сплочённый
E-ülesanne. Uued sõnad
hääletama, hääletada, hääletan –
juhatus, juhatuse, juhatust –
põhi/kiri, -kirja, -kirja –
poolt hääletama –
vastu hääletama –
klassi/vanem, -vanema, -vanemat –
õpilasoma/valitsus, -valitsuse, -valitsust –
liige, liikme, liiget –
kohusetundlik, kohusetundliku, kohusetundlikku –
tasakaalukas, tasakaaluka, tasakaalukat –
seltskondlik, seltskondliku, seltskondlikku –
sõltumatu, sõltumatu, sõltumatut –
õiglane, õiglase, õiglast –
üksmeelne, üksmeelse, üksmeelset –
