Mäng
Autor: Paul-Eerik Rummo
Poiss laskis mängult oma mängupüssiga
kaaslase pihta
see surus käe vastu mänguhaava
nagu filmis
ja kukkus maha
oli mängult surnud täiesti surnud
see mängusõjamees
Siis jooksis ligi tüdruk
kes oli mängult ta ema
selle surmasaanu ema
nuttis ja nuttis ja nuttis
pärispisaraid
mitte mängupisaraid
voolas ja voolas ja voolas
üle pärispõskede
ja iga pisar oli lääts
oli suurendusklaas milles koondusid
kõik pärispüssid
kõik pärissõjad
kõik pärismehed
kes surid ja surid ja surid
kunagi
oi surma sina sõgeda
sõjasurma sa tigeda
hernekeppide murdija
kui need taimed jäävad toeta
pääsevad herned veerema
pääsevad veerema pisarad
Ja nii nuttis see tüdruk et poisid
ei teadnud enam midagi
mängult ega päriselt
- Too näiteid korduse kasutamise kohta selles luuletuses.
- Kuidas on luuletuses mängitud sõnade „päris” ja „mäng” tähendusega?
- Mida tahab autor sinu arvates säärase sõnamänguga öelda?
- Mida tähendab „ja iga pisar oli lääts / oli suurendusklaas milles koondusid / kõik pärispüssid”?
Paul-Eerik Rummo
Paul-Eerik Rummo (sündinud 1942) on pärit kuulsast kassetipõlvkonnast — nii kutsutakse kirjanikke, kes 1960. aastatel avaldasid oma esimesed teosed ühises raamatusarjas „Noored autorid”. Kassetipõlvkonda kuuluvad Hando Runnel, Andres Ehin, Jaan Kaplinski, Mats Traat jpt.
Kassetipõlvkond
Paul-Eerik Rummot peeti kassetipõlvkonna autorite seas kõige andekamaks ja huvitavamaks. Tema luule mõjus uuendusliku ja värskena, selles leiti nooruse siirust ja energiat.
Paul-Eerik Rummost kujunes kiiresti eesti rahvusluuletaja. Paljud tema luuletused on saanud legendaarseks. Näiteks „Giordano Bruno tuleriidal”, mis jutustab kuulsa 16. sajandi filsoofi ja teisitimõtleja hukkamisest. „Miks ma end ära ei tapa” on aga ilmselt üks lühemaid eestikeelseid luuletusi.
Rummo tuntust suurendas veelgi tema luuletuste viisistamine: filmi „Viimne reliikvia” (1969) laulusõnadest on pärit mitmed rahva seas tuntud ütlused (näiteks „turul me oleme vennad ja õed” ja „ükskord prahvatab vimm”).
Paul-Eerik Rummo on tegutsenud pikki aastaid ka poliitikuna, ta on olnud riigikogu liige, kultuuri- ja haridusminister ning rahvastikuminister. 2005. aastal ilmus tema koondkogu „Kogutud luule”.
Miks ma end ära ei tapa?
Autor: Paul-Erik Rummo
Ei taha
- Mis teeb selle teksti luuletuseks?
- See luuletus on väga napisõnaline, proovi võimalikult napilt sõnastada ka selles sisalduv mõte.
