Mõtle ja tegutse

Seotud sisu
Muud tegevused

Meisterda liikuvaid pilte

Lisa. Liikumise nägemine

Seda, kuidas inimene näeb liikuvaid objekte, võib võrrelda filmi tegemisega. Filmile jäädvustatakse palju üksikpilte. Kui film kiiresti (vähemalt 18 pilti sekundis) läbi projektori lastakse, näeme filmis ühtlast liikumist. Ka aju fikseerib seeria järjestikuseid hetkelisi pilte (sekundis sadu) ning sulandab fikseeritud pildid kokku, nii et me näeme liikumist katkematu protsessina.

Väga kiiret liikumist me ei näe, sest võrkkesta valgustundlikud rakud ei tööta nii kiiresti. Kasside jt kiskjate silmad reageerivad välkkiirele liikumisele kümme korda kiiremini kui inimese silmad.

  1. Murra pabeririba kokku ja joonista pealmisele paberile üks kujund, nt kriipsujuku.
  2. Seejärel joonista alumisele paberile eelmise kujundiga kohakuti sama kujund mõnes teises asendis.
  3. Keera pealmise paberi ots ümber pliiatsi nii, et pealmine pilt jääb vastu pliiatsit.
  4. Rulli pliiatsit kiiresti edasi-tagasi ja vaata, kuidas kriipsujuku hakkab „elama“.
Joonista kahele paberile veidi erinevas asendis kriipsujuku

Seotud sisu
Muud tegevused

Kuidas inimene eri kõrgusega helisid kuuleb?

Kuulmisteravuse uurimiseks lastakse katsealusel kõrvaklappidest kuulata kindla kõrgusega helisid, mille tugevust muudetakse. Kui katsealune kuuleb heli, vajutab ta nupule. Nii saadakse teada, milline on vaikseim hääl, mida uuritav selle helikõrguse (võnkesageduse) juures kuuleb. Katsetulemused esitatakse graafikuna (audiogrammina) ja selle põhjal tehakse järeldus inimese kuulmisteravuse kohta.

Kuulmisteravus normaalse kuulmisega inimesel
Kuulmisteravus kuulmislangusega inimesel

Kas normaalse kuulmisega inimene kuuleb parema ja vasaku kõrvaga ühtmoodi? 

  • Jah
  • Ei

Mis võib olla selle põhjus? Vaata teist graafikut. Kas kuulmislangusega isik kuuleb tavalist kõnet, mille tugevus on 60 dB?

  • Jah
  • Ei
  • Jah
  • Ei

Milline peab olema väikseim helitugevus, et kuulmislkangusega isik seda nooti kuuleks?

  • 30-40 dB
  • 65-75 dB
  • 70-85

Mille poolest on antud näites kuulmislangusega isiku kuulmine normaalsest halvem?

  • Ta ei kuule nõrku, alla 30 dB helisid.
  • Ta ei kuule üldse madalaid, alla 500 Hz helisid.
  • Ta kuuleb kõrgeid helisid vaid siis, kui need on väga tugevad.
Seotud sisu
Muud tegevused

Mürauuringud

Õpilased uurisid mürataset kooli ruumides: koridoris, bioloogiaklassis, sööklas, õpetajate toas ja puutööklassis. Nad mõõtsid seda vahetunnis ja tunni ajal andmekogujaga ja said järgmised tulemused. Koosta tabeli andmete põhjal vihikusse tulp­diagramm.

Kas sa oled märganud, kui palju on iga päev meie ümber müra?

Mõõtmiskoht

Müratase vahetunnis
(dB)

Müratase tunni ajal
(dB)

Koridor

75

28

Bioloogiaklass

61

54

Söökla

79

33

Puutööklass

63

108

Õpetajate tuba

47

24

Milline oli vahetundide keskmine müratase?

Kas see oli sinu meelest kõrge või madal?

Õpilased esitasid kooli juhtkonnale ja õpilasomavalitsusele kaks ettepanekut, mille põhjendamisel toetusid uurimistöö tulemustele. Millised need ettepanekud võisid olla?

1)

2)

Mürarikkamad:

Vaiksemad:

Kui võimalik, planeerige ja korraldage uurimus.

Seotud sisu
Muud tegevused

Kuulmist mõjutavad tegurid

Uuri arvutimudeli abil, millised tegurid ja kuidas võivad mõjutada kuulmist.

Seotud sisu
Muud tegevused

Kui kiiresti tekib maitseainsting?

Töövahendid: sool, suhkur, kaks väikest spaatlit või tikku, sekundinäidu või ‑osutiga kell, vett suu loputamiseks

Töö käik:

  1. Uurija paneb ettevaatlikult katsealuse keele keskele kas soola või suhkrukristallikesi. Seda tehakse kolm korda. Iga kord märgib ta üles katse alguse kellaaja. Ainet tuleb võtta nii vähe kui võimalik ning selle kogus peaks töö käigus olema alati enam-vähem ühesugune. Katsealune ei tohi teada, kumba ainet ta parasjagu katses määrab. 
  2. Kohe, kui katsealune annab märku, et tunneb maitset, fikseerib uurija maitseaistingu tekkeks kulunud aja. Katsealune ütleb ka, kas tegu oli soola või suhkruga. Nii aeg kui ka see, kas katsealune arvas aine õigesti (vastavalt + või –), märkige tabelisse.
  3. Ärge unustage katsete vahel loputada suud!
  4. Vahetage rollid ja korrake katset. Kandke ka need andmed tabelisse.
  5. Analüüsige katsetulemusi ja tehke järeldused.
Kui palju võtab aega, et tekis soolane või magus maitseaisting?

1

2

3

+/-

Aeg

(sek)

+/-

Aeg

(sek)

+/-

Aeg

(sek)

Katsealune

nr 1

Sool

Suhkur

Katsealune

nr 2

Sool

Suhkur

Järeldused  

Seotud sisu
Muud tegevused

Kokkuvõtteks

Tean,

  • missugune on silma ehitus ja töö põhimõte;
  • mis on lühi- ja kaugnägevus ja kuidas neid häireid korrigeeritakse.
  • milline on kõrva ehitus ja kuidas tekib kuulmisaisting;
  • milline on haistmis- ja maitsmismeelega seotud organite ehitus ning töö;
  • kuidas meeleelundite tervis sõltub eluviisidest.

Oskan

  • selgitada, kuidas tekib nägemisaisting ja mis tähtsus on selles silma eri osadel ja ajul.
  • analüüsida, kuidas on seotud kuulmis- ja tasakaalumeel ning maitsmis- ja haistmismeel;
  • tuua näiteid meeleelundeid kahjustavatest teguritest ja nende vältimise viisidest;
  • planeerida ja teha uurimistööd meeleelundite tundlikkuse kohta.
Seotud sisu
Muud tegevused