Nagu sa eespool juba teada said, on viirused elusa ja eluta looduse vahepealsed objektid. Nende iseloomustamiseks on kasutusele võetud lausa eri mõiste „bioloogilised objektid“. Ometi mängivad viirused nii looduses kui ka inimese elus väga olulist osa.
- Millise kujuga on viirused?
- Millise ehitusega on viirused? Kuidas viirused paljunevad?
- Milline on viiruste tähtsus?
Viiruse ehitus
Viiruse ehitus sarnaneb raku ehitusega.
Viiruse keha nimetatakse viirusosakeseks – partikliks. Viirusosake sarnaneb natuke pisikese kromosoomiga, millel on ümber tugevamad kaitsekihid. Viiruspartikli pärilikkusainet katab valkudest koosnev kest. Mõnedel viirustel, näiteks gripiviirusel, on veel ka ümbris. Nii kesta kui ka ümbrise ülesandeks on viirusosakese kaitsmine.
Viirusosakesed on alati korrapärase kujuga – kerajad (gripiviirus), silinderjad (tubakaviirus), hulktahukad (adenoviirus). Ulmefilmide tegelasi meenutavad ainult baktereid nakatavad viirused – bakteriofaagid.
Kuna viirustel ei ole rakulist ehitust, siis ei saa nad ka üksinda eksisteerida. Viirused on parasiidid, kes elavad elusorganismide rakkudes. Viiruse pinnale ulatuvad ümbrisega ühenduses olevad erilised valgud, mis on vajalikud sobiva peremeesraku äratundmiseks. Kindlad viirused saavad elada ainult kindlates rakkudes. Erinevad viirused nakatavad kõiki elusorganisme bakteritest imetajateni. Rakku nakatades viib viirus rakku oma pärilikkusaine.
Huvitav
Mõnel aastal on gripi levik nii massiline, et kuulutatakse välja gripiepideemia. Ajaloo jooksul on gripiks nimetatud ka mõnda bakterite põhjustatud haigust. Näiteks peeti 1918. aastal maailma rünnanud epideemiat, mis tappis 18 kuu jooksul üle maailma 50 kuni 100 miljonit inimest, kuni viimase ajani gripiks. Alles 2009. aastal jõudsid USA teadlased järeldusele, et tapjaks ei pruukinud olla viirus, vaid hoopis bakter. Sellises eksiarvamuses on süüdi sarnased haiguse ilmingud.
Viiruste paljunemine
Viiruste, nagu ka enamiku teiste organismide eluülesanne on paljunemine. Leides sobiva peremeesraku, kinnitub viirus selle pinnale ja liigub rakumembraani läbides raku sisemusse. Seal vabaneb pärilikkusaine, milles sisaldub info viiruse paljunemiseks rakus – tema ainsaks eluprotsessiks. Viiruse pärilikkusaine võib hakata mõjutama peremeesraku elutegevust. Ta asendab raku pärilikkusaine, sellest saab viiruse koostisosa ja pärast viiruse paljunemist rakk sureb. Teisel juhul ei pruugi see nii minna. Vahel võib viirus end rakus pikka aega varjata ning paljunema hakata alles siis, kui elutingimused muutuvad tema jaoks soodsaks: organism nõrgestub mõne teise haiguse või inimese puhul näiteks liigse stressi ja ületöötamise tõttu. Kõik organismid hakkavad organismi sattunud viirustega võitlema ning viiruse edaspidine paljunemine sõltub palju organismi üldisest vastupanuvõimest.
Oluline
- Viirused on rakulise ehituseta bioloogilised objektid, kes parasiteerivad paljunemise eesmärgil elusorganismide rakkudes.
- Paljud viirused põhjustavad raskeid haigusi.
- Viirused võivad nakatada kõiki elusorganisme.
Küsimused
- Mille põhjal võid otsustada, et viirus on eluta ja elusa looduse vahepealne objekt? Miks nimetatakse teda bioloogiliseks objektiks?
- Milline käitumisviis teeb viirusest parasiitse organismi?
