Elekter ja elektrivool

Kus me kasutame elektrit?

Elektrita pole tänapäeval inimese elu mõeldav. Alates söögitegemisest ja riiete valmistamisest ning lõpetades ajaviitmisega, igal pool on elekter abiks. Söögitegemise korral on asi ilmne, sest elektripliite ja veekeetjaid on pea igas kodus. Aga kuidas on riietumine elektriga seotud?

Riideid õmmeldakse õmblusmasinatega, mis töötavad elektrienergia jõul
Süüa tehes kasutame elektrienergiat
Ka vaba aja veetmisel on sageli mängus elektrienergia

Mõtle!

  • Püüa välja mõelda mõni tegevus, mis pole kuidagi elektriga seotud.
  • Söögitegemine
  • Pesupesemine
  • Muusika kuulamine

Mõtle, kuidas saaks neid tegevusi teha ilma elektrita.

Mis on elekter ja elektrivool?

Elektrist me räägime enamasti kui elektrivoolust. Näiteks kui laes lambid ära kustuvad, öeldakse, et „vool läks ära“. Ka kodudes on meil voolumõõtjad, mis mõõdavad elektrivoolu hulka, mis on meie kodust läbi voolanud.

Mis on elekter?
Voolumõõtja mõõdab elektrivoolu hulka, mis meie korterist on läbi voolanud
Voolamine on millegi ühesuunaline liikumine

Voolamine on millegi ühesuunaline liikumine. Aga mis elektrivoolus voolab? Need on elektronid, mis on üliväikesed aineosakesed. Elektronid on nii väikesed, et neid pole näha ka kõige tugevamas mikroskoobis. Elektronid on elektrit täis ehk elektriga laetud. Öeldakse, et neil on elektrilaeng.

  • Elektronidel on elektrilaeng.
  • Elektrone näeme mikroskoobiga.
  • Elektronid on nii väikesed, et neid pole näha isegi mikroskoobiga.
  • Vesi jões
  • Linnuparv taevas
  • Autod tiheda liiklusega ühesuunalisel tänaval
  • Laulupeo rongkäik
  • Jalgpallurid väljakul
  • Suhkru kallamine kissellipotti

Elektrone on kõikides ainetes, kuid vabalt saavad nad liikuda näiteks metallides. Seal liiguvad nad läbisegi, igaüks ise suunas. Seisma ei jää nad kunagi. Kuid on ka võimalus, et kõik elektronid hakkavad liikuma ühes suunas. Sellist elektronide liikumist nimetatakse elektrivooluks. Ühe elektroni laeng on väga väike. Kuid metallis on elektrone väga palju ja nad võivad tekitada sellise elektrivoolu, mis paneb lambipirnid põlema ja arvutid tööle.

Ka õhus on elektrit ja vahel näeme seda oma silmagagi
  • elektronide paigalseismine.
  • elektronide ühesuunaline liikumine.
  • elektronide liikumine erinevas suunas.

Katseta

Töövahendid: õhupall, villane kinnas või sokk, midagi kerget (näiteks paberitükikesed või vahtplast)

Hõõrudes õhupalli vastu villast riiet, saab õhupall endale elektrilaengu. Selle laengu tõttu hakkab õhupall kergeid esemeid enda külge tõmbama
Miks me saame vahel särtsu? Videos oleva katse jaoks on vaja fooliumpanni, vahtplasti ja kleeplinti
  • Rebi õhukesest paberist väikeseid tükikesi.
  • Puhu õhupall täis ja hõõru seda vastu villast riiet.
  • Pane õhupall paberitükikeste juurde.

Elektrone on kõikides kehades, kuid nad eelistavad teatud tüüpi materjale rohkem. Näiteks on õhupall sellisest materjalist, kus elektronid tahavad viibida. Sel põhjusel saab õhupallile väga lihtsalt elektrilaengut anda. Selleks tuleb õhupalli hõõruda vastu mõnda teist keha, näiteks vastu villast riiet. Nii annab villane riie osa oma elektronidest õhupallile ja õhupallil on nüüd elektrilaeng. Laetud kehad hakkavad enda külge tõmbama kergeid laenguta kehasid nagu näiteks juuksekarvu või paberitükke.

Ma tean, et ...

  • Elektronid on elektrilaenguga osakesed, mis saavad metallis liikuda.
  • Elektrivool on elektronide ühesuunaline liikumine.