Massi olenevus kiirusest

  • Mass sõltub kiirusest.
  • Mis annab liikuvale kehale lisamassi?

Massi olenevus kiirusest

Kui kiirendame keha korduvalt või kaua aega järjest, siis tuleb meil igal uuel aja­vahemikul lisandunud kiirus liita eelnevaga, rakendades relativistlikku kiiruse liitumise valemit. Seejuures näeme, et kiirus läheneb küll valguse kiirusele, kuid ei saavuta seda, rääkimata ületamisest. See tähendab, et ükskõik kui suure jõuga me keha liikumist kiirendame, peab tema kiirendus hakkama vähenema kiiruse lähenemisel valguse kiirusele. Meil tuleb nüüd seletada, miks raskeneb keha edasine kiirendamine. Loomulik seletus oleks, et meie jaoks kasvab keha mass järjest, mistõttu tema kiirendamine vastavalt Newtoni teisele seadusele vajab järjest suuremat jõudu.

Saabki tõestada, et kiiruse kasvades kasvab keha mass võrdeliselt tuntud kinemaatilise teguriga:

m=γ m 0 ,γ= 1 1 v 2 c 2 , MathType@MTEF@5@5@+= feaagGart1ev2aqatCvAUfeBSjuyZL2yd9gzLbvyNv2CaerbnLNCPf gzGaLCVbqedmvETj2BSbqefqvATv2CG4uz3bIuV1wyUbqee0evGueE 0jxyaibaieIcpv0de9sqqrpepC0xbbL8F4rqqrFfpeea0xe9Lq=Jc9 vqaqpepm0xbba9pwe9Q8fs0=yqaqpepae9pg0FirpepeKkFr0xfr=x fr=xb9adbeqabeGaciGaaiaabeqaamaabmabaaGcbaGaamyBaiabg2 da9iabeo7aNjaad2gadaWgaaWcbaGaaGimaaqabaGccaGGSaGaaGzb Vlabeo7aNjabg2da9maalaaabaGaaGymaaqaamaakaaabaGaaGymai abgkHiTmaalaaabaGaamODamaaCaaaleqabaGaaGOmaaaaaOqaaiaa dogadaahaaWcbeqaaiaaikdaaaaaaaqabaaaaOGaaiilaaaa@46B1@

m0 on siin keha mass inertsiaal­süsteemis, kus keha seisab paigal – nn seisumass. Liikuva keha mass on alati suurem. Näiteks miljoni­voldise pingega kiirendatud elektron on umbes kolm korda suurema massiga kui paigal­seisev.

Mass kasvab võrdeliselt kinemaatilise teguriga.

Liikuva keha mass suureneb, võrreldes seisvaga, γ korda.

Massi ja energia seos

Klassikalises füüsikas on mass jääv suurus. Nüüd aga näeme, et pannes keha liikuma, täiendame tema massi. Tegelikult lisame talle energiat, mis on teada­olevalt ka jääv suurus. Nähtavasti lisatud kineetiline energia annabki lisa­massi. Kui nii, siis on nad võrdelised:

Ekin = mkink, kus mkin on lisandunud mass.

Nimetame selle kineetiliseks massiks:

mkin = m m0 = γm0m0 = m0(γ – 1).

Leiame, millega võrdub tegur k. Keha kineetiline energia sõltub kiirusest, kuid mitte enam valemiga Ekin = mv2 / 2, sest siis oleks ta piiratud, on ju kiirus piiratud valguse kiirusega c. Tänu massi kasvule võib keha energia piiramatult kasvada. Arvutame energia kineetilise massi kaudu:

Ekin = m0(γ – 1)k.

Väikeste kiiruste juhul kasutame γ jaoks ligikaudset valemit (vt „Aja dilatatsioon”)

γ=1+ v 2 2 c 2 . MathType@MTEF@5@5@+= feaagGart1ev2aqatCvAUfeBSjuyZL2yd9gzLbvyNv2CaerbnLNCPf gzGaLCVbqedmvETj2BSbqefqvATv2CG4uz3bIuV1wyUbqee0evGueE 0jxyaibaieIcpv0de9sqqrpepC0xbbL8F4rqqrFfpeea0xe9Lq=Jc9 vqaqpepm0xbba9pwe9Q8fs0=yqaqpepae9pg0FirpepeKkFr0xfr=x fr=xb9adbeqabeGaciGaaiaabeqaamaabmabaaGcbaGaeq4SdCMaey ypa0JaaGymaiabgUcaRmaalaaabaGaamODamaaCaaaleqabaGaaGOm aaaaaOqaaiaaikdacaWGJbWaaWbaaSqabeaacaaIYaaaaaaakiaac6 caaaa@3ECA@

Asendame selle eelmisse valemisse:

E kin m 0 v 2 2 c 2 k.

Näeme, et saame väikeste kiiruste jaoks õige (klassikalise) kineetilise energia valemi, kui võtame

k = c2.

See ongi kordaja, mis omistab kineetilisele energiale massi:

Ekin = mkin c2.