Katsenõue on täidetud, kui kodutütar teab, millal toimus Eesti Vabariigi loomine ja taasloomine (aastaid, presidente, riigikord – mis vabariik, valitsusorganid).
Eesti Vabariik
- Pealinn: Tallinn
- Rahvaarv: 1 328 976 (05.01.2021, allikas: Eesti Statistikaamet)
- Rahvuspüha: 24. veebruar (iseseisvuspäev, 1918)
- Riigipea: Vabariigi President – Alar Karis
- Riigikeel: eesti keel
- Riigikord: parlamentaarne vabariik
- Pindala: 45 339 km²
- Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 (4.)
- Raha: alates 1. jaanuarist 2011 on Eestis kehtiv euro.
- autokraatlik
- parlamentaarne
Eesti Vabariigi loomine
Eesti Vabariik loodi 24. veebruaril 1918 Päästekomitee poolt koostatud “Eesti iseseisvuse manifest” ilmumisega – seda päeva loetakse Eesti riigi sünnipäevaks.
Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul Pärnus, kui Endla teatri rõdult loeti rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifest”.
Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril.
Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” teist korda Pärnu Eliisabeti kiriku kantslist ette koguduse õpetaja Hasselblatt.
- 23.02.1918
- 24.02.1918
Hugo Kuusner taotles 23. veebruaril 1937 Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamist 21. või 23., aga mitte 24. veebruaril. Riigiarhiivi direktor Gottlieb Ney leidis, et "... peab jõudma otsusele, et Eesti Vabariigi algpäevaks tuleb pidada 24. veebruari 1918, päeva, mil pealinnas kuulutati välja iseseisvus ja mil ka tegelikult läks kõrgeim võim selleks valitud organite kätte."
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
20. augustil 1991. aastal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu “Otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest” – sellega oli Eesti end NSV Liidu küljest lahti rebinud! Esimesena tunnustas Eesti Vabariiki Island.
Eesti Vabariigi Valitsus
Vabariigi Valitsus lähtub oma töös valitsuse moodustanud erakondade vahelisest kokkuleppest ehk koalitsioonilepingust. Eesmärkide saavutamiseks kinnitab valitsus tegevusprogrammi, milles lepitakse kokku konkreetsed tegevused, vastutajad ja tähtajad.
Esimese Eesti Vabariigi president
Eesti Vabariigi riigipea ei ole alati president olnud. Riigipäid on erinevatel aegadel erinevalt nimetatud. 28. juulil 1937. aastal võeti vastu Eesti Vabariigi põhiseadus, kus märgiti ära, et Eesti Vabariigi riigipeaks on Vabariigi President.
Eesti Vabariigi esimene president oli Kontsantin Päts, kes oli ametis 1938.–1940. aastal.
17.06.1940 okupeeris Nõukogude Liit Eesti Vabariigi. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt, kui Vabariigi Presidendi ametikoht oli vaba või kui Vabariigi President seaduses määratud juhtudel oli takistatud ametikohustuste täitmisel, täitis Vabariigi Presidendi ülesandeid peaminister, pannes peaministri ülesanded selleks ajaks peaministri asetäitjale. Kui peaminister ega tema asetäitja ei saanud täita peaministri ülesandeid, siis täitis neid Vabariigi Valitsuse kõige vanem liige.
Eesti vabariigi peaminister presidendi ülesannetes
- 1990–1992 Heinrich Mark,
- 1970–1990 Tõnis Kint,
- 1963–1970 Aleksander Warma,
- 1945–1963 August Rei,
- 1940–1945 Jüri Uluots.
Eesti Vabariigi presidendid taasiseseisvumisajal
Vabariigi President on Eesti riigipea. Üldjoontes on riigipeal piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik ehk võimude tasakaalustaja rollis.
Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib olla sünnilt Eesti kodanik, kes on vähemalt 40 aastat vana. Vabariigi President valitakse ametisse viieks aastaks ning üks isik võib olla presidendiks maksimaalselt kaks ametiaega järjest.
Eesti Vabariigi presidendid taasiseseisvumisajal
- al 2021 – Alar Karis,
- 2016–2021 Kersti Kaljulaid,
- 2006–2016 Toomas Hendrik Ilves,
- 2001–2006 Arnold Rüütel,
- 1992–2001 Lennart Meri.
- Lennart Meri
- Arnold Rüütel
- Toomas Hendrik Ilves
- Kersti Kaljulaid
Kasutatud allikad: Vabariigi Presidendi Kantselei, Vabariigi Valitsus, Kool.ee
