A
- aaker – Inglismaa pinnaühik
- ahelik – hõre rida
- aktuaalne – päevakohane, hetkel kuum
- alandlik – kuulekalt alistuv ning leplik
- allergiline – ülitundlik mõne aine vastu
- Ameerika mäed – väga kiiresti pöörlev ning järske tõuse ja langusi võttev raudtee lõbustuspargis
- anšoovis – väike kilu moodi kala
- aplalt – ahnelt
- asunik – inimene, kes hakkab elama seni kasutamata maal
- atsakas – hakkaja, reibas, elav, kärmas
E
- eestvedaja – ninamees, juht
- elegantne – stiilne, peenelt maitsekas (välimuse, riietuse, sisustuse vms kohta)
- elevil – rõõmsalt ärevil
- elufilosoofia – suhtumine elusse
- endisaegne – minevikku kuuluv
- entsüklopeedia – märksõnadena üles ehitatud teatmeteos, mis annab kokkuvõtliku ülevaate ühe või ka mitme ainevaldkonna teadmistest
- esiti – esialgu
- esteks – esiteks
- evakueeruma – soodsamatesse tingimustesse ümber asuma (enamasti sõjaseisukorras)
F
- filosoofia – mõtteteadus; teadus, mis uurib maailma ja mõtlemise seaduspärasusi
- fontään – purskkaev
- frakk – pidulik sabaga kuub
H
- habras – õrn, haavatav
- hale – kurb, liigutav
- hanijalg – madal kollaste õitega taim
- harf – suur kandletaoline keelpill
- hauasügavik, võrendik, hauakoht – sügav koht veekogus
- hauduma – (suletud nõus) aeglasel kuumutamisel pehmeks muutuma
- hurmav – väga meeldiv, võluv
- hõivama – kohta ära võtma
- hõlbus – kerge, lihtne
- hõng – lõhn
- händ – saba
- höövelpink – puutööpink, millega saab puidu siledaks teha
I
- ideaalne – täiuslik, parim
- idee – mõte, plaan
- iga viie minuti takka – iga viie minuti järel
- igerik – kidur, nigel, armetu
- igikaunis – alati, igavesti kaunis
- ilmutis – üleloomulik nähtus
- intelligentne – arukas, tark
- irooniliselt – varjatud pilkega
J
- jupsakas – lühike ja jäme
- jututuba – veebileht, kus osalejad saavad üksteisega reaalajas suhelda
- jõekäär – koht, kus jõgi teeb käänaku
- jõulureede – 23. detsember
- jänni jääma – hätta jääma
K
- kaabulott – vana vormitu kaabu
- kaelkott – kaelas kantav kott
- kaema – vaatama
- kahhelahi – glasuuritud kividest tehtud ahi
- kahvanägu – valgenahalise nimetus punanahkadel, st indiaanlastel
- kaljavaat – suur kaljatünn
- kalor – mõõtühik, millega mõõdetakse toidus sisalduvat energiat
- kandam – kantav asi, koorem
- kannustama – ergutama, innustama
- kappar – teatud maitsetaim
- kapsategemismasin – kapsariiv
- karakull – teatav läikiva lokkis villaga karusnahk
- karjatänav – harilikult aiaga ümbritsetud karjatee
- karman – tasku
- kasarmu – sõdurite elupaik
- kasetoht – kasepuu koore valge osa
- kentsakas – naljakas, veider
- keskustelu – jutuajamine
- kibrutama – kortsutama
- kihelkond – maakiriku koguduse piirkond ja seal elavad inimesed
- kiilakas – ilma juusteta
- kikkhabe – väike, otsast terav lõuahabe
- kimpu jääma – hätta jääma
- kindral – kõrgeim sõjaväeline auaste
- kipras – kortsus
- kirikupiibel – suur kirikus kasutatav piibliraamat
- kittelkleit – eest nööpidega lihtne kleit
- kituma – kaebama
- klatš – sisutühi ja isegi inetu tagarääkimine
- klient – asutuse teenuseid kasutav inimene
- koerapõlv – halb elu
- koerarakats – väike elavaloomuline koer
- kohmama – midagi lühidalt ütlema
- kohusetruu – oma kohust, ülesandeid, kohustusi hoolikalt, täpselt, ausalt täitev
- koi – liblikas, kes sööb villast riiet
- koib – jalg
- koirohi – ravimtaim, mida kasutati koide tõrjumiseks
- kombekas – viisakas
- komberdama – viletsalt ja vaevaliselt käima
- kompress – ravimise eesmärgil tehtav märg mähis
- kontakt – kokkupuude
- konutama – tüdinult, igavledes, tegevusetult istuma või seisma
- koppel – taraga piiratud hea karjamaa
- kopsakas – suur
- koputi – metallist koputusvahend
- kosmoloog – universumi ehk kogu maailma ehitust ja arenemist uuriv teadlane
- kotad – tagant avatud jalatsid
- krahv – kõrgest seisusest inimese tiitel
- krediitkaart – teatud pangakaart
- kroonlühter – suur kaunistatud mitmeharuline laevalgusti
- kubisema – midagi tihedalt täis olema
- kvartal – ristuvate tänavatega piirnev linnaosa
- kõhvitsema – sügama
- kõnts – mustus ja sodi
- käesurumine – võistlus, milles selgitatakse, kes kelle käe maha surub
- kähar – lokkis
- käiakivi – kivi, millega teritati nuge
- käskjalg – kuller, sõnumiviija
- köitvalt – põnevalt, kaasahaaravalt
- kööga – läbi, mokas
- külgnema – kõrvuti olema
- küüditama – kedagi sunniviisil teise kohta elama saatma
L
- laabuma – edenema, hästi minema
- laas – suur tihe mets
- laast – õhuke puutükk
- lahvandus – jääta koht jäätunud veekogul
- laiade pihtadega – tugeva kehaehitusega
- lakk – pööning
- leeklamp – pika gaasileegiga põleti millegi kuumutamiseks
- leeliskala – keeruka retsepti järgi valmistatud kala, mida rootslased jõuluajal söövad
- leem – (keedu)vedelik, puljong
- leinama – kellegi surma pärast kurvastama
- leivakannikas – leiva- või saiapätsi otsatükk, nukk, konts
- Lendav Hollandlane – kummituslaev, mis peab igavesti ookeanidel purjetama
- lendleht – üheleheline trükitud üleskutse
- lentsima – vantsima, lonkima
- lepingust taganema – lepingust loobuma, seda rikkuma
- liiatigi – pealegi
- liipama – jalga järele vedades lonkama
- likku panema – pikemaks ajaks vette jätma
- liköör – teatav alkohoolne jook
- linalakk – heledate juustega inimene
- lipitsevalt – püüdes meeldida, võita soosingut
- lontsima – lonkima, vantsima
- luht – suurvee ajal üleujutatav ala jõeorus või järve kaldal
- lummav – võluv, nõiduslik
- lummus – seletamatult kaasakiskuv mõju
- lõuapoolik – hea jutu- ja naljamees
- lõõp – naljatamine, aasimine
- läheb löömaks – läheb kakluseks
- läkiläki – karusnahkne kõrvadega talvemüts
- längus – poolviltu
- lävepakk – uksepakk
- lühter – uhke laelamp
- lüüra – vanaaegne keelpill, mis kõla poolest meenutab kannelt
M
- maagiline – nõiduslik
- maine vara – asjad
- malakas, madjakas – vemmal, kaigas
- manitsema – sõnadega korrale kutsuma
- manitsus – noomiv jutt
- mannetu – armetu, vilets
- meelehaigus – mure, meelehärm
- meelehea – kingitused, külakost
- meelelaad – loomus, iseloom
- meelsasti – hea meelega
- mehaanika – teadus, mis uurib kehade liikumist ja nendele mõjuvat jõudu
- mehaaniliselt – masinlikult
- melomaan – kirglik muusikaarmastaja
- mesine hääl – meelitav
- mestis – kambas
- miil – ligikaudu poolteist kilomeetrit
- minestama – teadvusetult kokku kukkuma
- moorapea – sulatatud šokolaadiga kaetud ümmargune kook
- moorima – hautama
- moosekant – pillimees
- mornilt – pahuralt
- muidusööja – kasutu inimene
- mõlgutama – midagi mõttes heietama; mõtisklema, mõtlema
- mõrd – kalapüügivahend, lõks
- müstiline – seletamatu, salapärane
N
- nannipunn – nõrk, hädine või saamatu inimene
- needus – halb olukord, mille on esile kutsunud üleloomulike jõudude viha
- nentima – tõdema, tõsiasjaks tunnistama
- nokka koomal hoidma – vähem rääkima
- norutama – kurvastama, norgus olema
- nosima – omaette vaikselt, kiirustamata (ja vähehaaval) midagi tegema
- nuhtlus – häda, tüütus, karistus
- nurisema – kaebama, kurtma
- nõõtama – hobust sundides nõõ! hüüdma
- nägu läheb pilve – muutub tusaseks, morniks
- nännutama – nagu väikelapsega suhtlema
- nördinud – pahane, solvunud
O
- ohjad – pikk rihm või nöör hobuse juhtimiseks
- ohtuma – vaevlema, vaeva nägema
- ooper – suur muusikaline lavateos, milles lauldakse ja näideldakse
- oratoorium – jutustava sisuga muusikateos koorile ja orkestrile
- orikas – isane siga, kes ei saa järglasi
P
- palakas – riidetükk, lina
- palitu – mantel
- palu – kuiv liivane okasmets
- paradiis – vaimustav paik
- parun – härra, mõisnik
- pastilaa – marja- või puuviljapüree, suhkru, munavalge ja agari vahustatud segust vormitud maiustus
- pasundama – piltlik väljend millegi kuulutamise kohta
- patseerima – jalutama
- patsinöbi – väike lühike pats
- pead selga lööma – pead uhkelt püsti tõstma
- pedagoog – õpetajaks õppinud inimene
- pedajas, pedak – mänd
- peenike pihus – raha vähe
- perfektselt – täiuslikult
- perv – kallas
- pesuehtne – tõeline, päris
- piiritus – alkohol, mida kasutatakse ravimites
- pika puhu – pika viivu
- pikergune – piklik
- pikkpoiss – teatud hakklihatoit, hakklihast päts
- pingsalt – hoolikalt, keskendunult
- plats – istekoht
- poisitõhk – sõimusõna
- pooletera- ehk rentnikupere – põlluharijate pere, kel polnud oma maad ja kes maa kasutamise eest maksis poole oma viljasaagist maaomanikule
- portfell – tugev kandiline sangaga kott paberite ja raamatute kandmiseks
- postament – pika jalaga mööbliese, mille peal on alus lillepoti vms hoidmiseks
- prantssai – ühe või mitme vaoga sai
- purema – närima, järama
- putkama – ära jooksma, põgenema
- põrmugi – üldse mitte
- põõnama – raskelt ja kaua magama
- päevavaras – looder, laiskvorst, logard, logeleja
- päevi nägema – vaeva ja viletsust tunda saama
- pääkraam – kõik see, mis on pea sees
R
- rammus – priske, paksu rasvkoega, lihav
- rataslaev – laev, mis liigub vees edasi kahe külgedel paikneva või ühe taga asuva ratta abil
- ratse – nahkrihm ratsahobuse juhtimiseks
- reaalne – tõeline, tegelik
- realist – tõsiolusid arvestav, asjalikult mõtlev inimene
- reekviem – kooriteos elu ja surma teemadel
- regi – suur hobusega veetav kelk
- rehi, rehealune – ruum või eraldi hoone, kus sügisel puhastati vilja; muul ajal hoiti seal põhiliselt tööriistu
- rehkendama – arvutama
- rehmama – (millegi peale) käega lööma
- reht peksma – viljapeadest teri eraldama
- rind kummis – rind uhkelt ees
- rinnad hakkasid ragisema – hakkas köha tulema
- roju – kirumissõna
- rosu – logu, tarbetu koli
- ruuge – oranžikaspruun
- ruun – suguvõimetuks tehtud isane hobune
- rüpes – süles
- rüsima – tõuklema, tunglema
- rüsinal – tormates
S
- sagris – sassis
- sahver – panipaik
- salongiõhtu – kirjanduse ja muusikaga sisustatud õdusas kohas toimuv koosviibimine
- salv – suurem madalate seintega kast vilja
hoidmiseks - sarv otsmikul – muhk
- savikas – savine, savi sisaldav
- seebikas – igapäevane telesari
- seik – asjaolu
- seilama – merd sõitma
- sepalõõts – tööriist, millega sepp tuult puhub, et söed paremini hõõguks
- siginema – aja jooksul tekkima
- sihisema – sisisema, sisistama
- siht – puudest ja põõsastest puhastatud sirge maariba metsas
- silmad nagu tõllarattad – silmad imestusest suured
- silmalumm – silmapete
- silmatu – miski, mida me silmasime ehk nägime
- singileem – keedusingi valmistamisel tekkinud soolane vedelik
- sits – lihtne õhuke puuvillane kangas
- skafander – õhukindel riietus
- skalp – tükk peanahka koos juustega
- sohva – diivan
- solfedžo – muusikaõpetuse osa, mis tegeleb nootide ja helikõrgustega
- solist – üksikesineja
- spurt – kiirendus, sööst
- steariinküünal – teatud kvaliteetne küünal, mis ei tilgu
- sulane – meessoost taluteenija
- sulg ei jookse – kirjutamine ei edene
- summima – hoogsalt, hooletult liikuma
- sutike – natuke
- sutsakas – vanasti poiste seas levinud isevalmistatud laskeriist
- suureline – ennast täis, kelkiv
- sõge – pime, taipamatu, rumal
- sõitlema – riidlema, pahandama
- sõõrjas – ümar
- söandama – julgema, tihkama
T
- taamal – eemal
- taaruma – tuikuma, tuigerdama, vankuma, vaaruma
- tahe – kuiv
- takjas – taim, mille seemned jäävad riietesse kinni
- takseerima – uurivalt vaatama
- takukoonla suurune – suure peotäie suurune
- talitama – toimima, tegutsema
- talitsema – (tundeid) tagasi hoidma
- talutama – juhtima, saatma, liikuda aitama
- tamm – pinnasest kuhjatud vall, mis tõkestab veevoolu
- tapamaja – loomi lihaks töötlev ettevõte
- tatraveski – piltlik väljend kellegi kohta, kes kogu aeg räägib
- taunima – hukka mõistma, laitma
- tavavahelik – üks seen
- teatritrupp – ühe teatri näitlejad
- teistre – teise pere, naabri
- territoorium – maa-ala
- togu – rumal, taipamatu inimene
- tomahook – indiaanlaste väike viskekirves, mida kasutati sõjarelvana
- topp – nutsak, pundar
- torutama – torukile e torusse ajama
- triumfeerima – võidutsema, võitu pühitsema
- tudeng – üliõpilane
- tuhlama – midagi otsides hoogsalt asju tagurpidi pöörama
- tuike – tuvike
- tuksis – korrast ära, rikkis
- tulvavesi – üle kallaste tõusev vesi
- turi – selja ülaosa
- tusane – pahur, morn, sünge, tujutu
- tõhk – tuhkur (üks loom)
- tõld – üleni kinnine neljarattaline hobusõiduk
- tänitama – näägutama, hurjutama
- tükitöö – tükipalga eest tehtav töö
- tüse – üsna paks
U
- uitama – siia-sinna käima, ringi hulkuma
- ulme – fantaasia, tegelikkuses võimatu väljamõeldis
- utt – emalammas
- uudisjutt – tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis harilikult lõpeb üllatavalt; novell
- uudismaa – maa, mida on äsja hakatud kasutama põllu-, heina- või karjamaana
- uulits – linnatänav
V
- vaaritama – keetma, toitu valmistama
- vadima – vudima, sibama, kiiresti minema
- vai – post
- vaistlikult – aimamisi
- vakatama – järsku vait jääma
- valgud, süsivesikud, rasvad – toitained
- valgusaasta – vahemaa, mille valguskiir läbib ühe aasta jooksul
- valjad – hobusele pähe pandav juhtimis- või kinnisidumisvahend koos suuraudadega
- valjastama – hobusele valjaid pähe panema
- vallakirjutaja – vana aja vallavalitsuse asjaajaja ja raamatupidaja
- vanatoi – vanamees, taat
- vandeseltslased – vandenõus, mässus osaleja
- vanik – lilledest, okstest või lintidest pärja moodi kaunistus
- varn – riidenagi
- vett kündma – vees edasi liikuma, merd sõitma
- vibalik – pikk ja peenike
- viinapuu – ronitaim, mille küljes kasvavad viinamarjad
- villakraasid – ogalised asjad, mida kasutatakse villast lõnga valmistamisel
- virtin – majapidajanna
- visa – järjekindel
- voorimees – vana aja takso- või kaubikujuht; elukutseline inimeste sõidutaja või koormate vedaja (hobusega)
- võõp – värv
- väike limps mett – keeleotsatäis mett
- värss – luulerida
Õ
- õhetav – punetav
- õilis – suuremeelne, omakasupüüdmatu
- õnnehardal – aukartlikul
- õnnistust paluma – paluma, et jumal aitaks
- õõnes – tühi
