Luuletusi

Kadrioru pargis

Jaanus Vaiksoo

Ühel kenal pühapäeval pärast vihma, äikest
​Kadrioru pargis paistis kevadine päike.
​Ümberringi auras maa, kõik rohetas ja lõhnas,
​pärast pikka talveund loodus kergelt õhkas.

Tiigipeeglil libises kaks lumivalget luike.
​Saiaraase nokkisid varblane ja tuike.
​Liivakastis pisipõnn pätsis liivakooke,
​luuletajal pärna all valmis lustlik looke.

Laps ja isa käsikäes tulid trepist alla,
​mantlihõlmad mõlemal muhedasti valla.
​Puude vahel mängisid kolm poisiklutti kulli.
​Murumättal muretult lõi lõbus seltskond lulli.

Vanapapi pingiveerel õige pisut tukkus,
​vaigust lõhnav käbike talle sülle kukkus.
​Väike tüdruk mänguhoos viskas rannapalli.
​Pargipingil onu-tädi tegid kalli-kalli.

  1. Mis kohta ja mis aega kirjeldatakse luuletuses „Kadrioru pargis“?
  2. Millise meeleolu kirjeldus loob? Märgi tekstis sõnu ja väljendeid, mis aitavad kaasa sellise meeleolu loomisele.
  3. Kas tead, kus asub Kadrioru park? Millist nime kannab sinu kodukoha park, mets, raba või rand, kus käiakse mängimas ja jalutamas?
  4. Joonista A4-paberile oma unistuste pargi pilt või plaan.

Rõõmus perekond

Ira Lember

Naer on sageli külas me peres,
​harvem sisse saab nutt.
​Hommikul hüüame rõõmsalt: ​„Tere!“,
​naljaga pooleks meil jutt.

Isa jutust ei saa hästi aru,
​on see tõsi või lõõp.
​Isa naerab just nagu karu,
​nii et laest langeb võõp.

Ema naerul on ilus kurin,
​nagu krabiseks kaer.
​Isegi, kui ema on kuri,
​on ta silmades naer.

Väike vend naerab asja-eest-taga,
​lahti hambutu suu.
​Tema ei naera vaid siis, kui magab,
​mis tal tehagi muud.

Ilma naeruta hakkab vilu –
​ütleb mu vanaisa.
​Naer kõik kortsud siledaks silub –
​muigamisi ta lisab.

Naer on sama mis arstirohi,
​vanaema peab lugu tast.
​Mina naeran ka siis, kui ei tohi,
​ja kõik keelavad last!

  1. Keda ja mida kirjeldatakse luuletuses „Rõõmus perekond“?
  2. Loe ette salm, mis räägib selle pere isast. Mis mulje sul temast jäi? Põhjenda oma arvamust.
  3. Kirjelda selle pere ema. Mida võiksid tähendada read Isegi kui ema on kuri, on tal silmades naer? Kuidas ta lastega suhtleb?
  4. Miks öeldakse, et naer on terviseks? Kes pereliikmetest on samal arvamusel? Leia ja loe ette read, kus seda öeldakse.
  5. Millal ei tohi naerda? Kirjelda olukordi, too näiteid.
  1. Mida peab vanaisa selle all silmas, kui ütleb, et ilma naeruta hakkab vilu?
  • Kui inimesed naeravad liiga vähe, siis läheb päike pilve taha peitu.
  • Naermata hakkavad käed-jalad külmetama.
  • Ilma naeruta muutub elu tuhmiks ja igavaks.
  • Kui inimesed ei naera piisavalt, siis puhub tuul tugevamalt.

Vanapaar

Eno Raud

Elas kord atsakas vanapaar –
​matsakas moor ja vatsakas vaar.
​Köögis kõik päevad veetsid nad,
​praadisid aina ja keetsid nad.
​Moor muudkui mooris ja vaaritas vaar,
​no võis aga süüa see vanapaar!
​Õhtul, kui vaar oli kurguni täis,
​vaarus veel metsa ja vaarikal käis.
​Moor aga küpsetas endale, tead,
​sada viiskümmend moorapead.

  1. Keda või mida kirjeldatakse luuletuses „Vanapaar“?
  2. Kas luuletus „Vanapaar“ on naljakas, kurb, tõsine, õpetlik? Miks sa nii arvad?
  3. Leia luuletusest riimuvaid sõnu. Kas need asuvad ainult ridade lõpus või ka mujal?
  4. Leia ka algriimiga sõnu (sõnu, mille esimesed häälikud korduvad). Millised algriimid korduvad kõige rohkem?
  5. Kuidas sulle tundub, kas luuletaja on valinud sõnu rohkem kõla või tähenduse pärast?
  6. Kasuta oma kujutlusvõimet ja kirjelda vanapaari kööki. Ära unusta, et nad veetsid kõik päevad köögis.

Päevavaras

Eno Raud

Kord tegutses üks isevärki varganägu,
​kel polnud varga tegu ega nägu.
​Just nagu tehes ettevõetud tükitööd
​ta päevi varastas ja tüki ööd.

Ei hüüdnud talle iial keegi: „Näe, sa varas!“,
​sest ta ju oli hoopistükkis päevavaras.
​Kuid varastatud päevad läksid raisku, sest
​nad olid varastatud puhtast laiskusest.

  1. Kuidas käib päeva varastamine?
  2. Miks lähevad päevavarga varastatud päevad raisku? Tee vihikusse kaks tulpa. Ühes kirjelda päeva, mis ei ole raisku läinud, teises päeva, mis on raisku läinud. 
  3. Mida teeksid, kui sa saaksid ühe päeva laiselda? Kirjelda seda päeva.
  4. Mille poolest on hea ja isegi kasulik laiselda? Mille poolest on see halb?
  5. Mida tähendab väljend pole tegu ega nägu? Mille kohta võiks nii öelda?
  6. Leia luuletusest, kust algavad ja kus lõpevad riimid. Proovi ka ise luua riime, kus kaks või kolm sõna riimuvad ühe sõnaga. Kuidas see õnnestus?