Peretütar ja vaenelaps
Ükskord talvel andis võõrasema vaeselelapsele suure korvi ja ajas metsa marjule, ise ähvardas: „Vaata, et sa selle täis korjad! Kui täis ei korja, siis ei tohi koju tulla.“
Nuttes läks vaenelaps metsa. Ei kustki leia marju – igal pool sügav lumi. Viimaks eksis ära ja jõudis ühe väikese majakese juurde. Pikkade hammastega vanamoor vaatas aknast välja ja küsis: „Laps, mis sa otsid?“
„Otsin marju. Pean selle korvi täis korjama ja koju viima,“ kurtis vaenelaps.
„Kulla laps, kust sa nüüd talvel marju leiad!“ imestas vanamoor.
Siis hakkas vaenelaps nutma ja nuuksus: „Võõrasema ütles, et kui korvi täis ei saa, siis ei tohigi koju minna.“
Selle peale kostis vanamoor: „Võta luud ja pühi minu aknaalune puhtaks, siis saad marju.“
Jüri Parijõgi, „Peretütar ja vaenelaps“
Saatelause ei näita ainult, kes räägib, vaid sellega saab näidata, kuidas midagi on öeldud: kas sosinal, karjudes, nähvates, meelitades vms. Kasuta saatelausetes erinevaid tegusõnu.
ütlema | küsima | vastama | |
lausuma | pomisema | pärima | kostma |
Oma jutus otsekõnet kasutades jäta meelde, et tekst tuleb ladusam, kui kasutad saatelauset kord otsekõne ees, siis järel.
Küsimusi ja ülesandeid
1. Lõpeta vestlus
Kujuta ette, et heasüdamliku ja sõbraliku vaeslapse asemel jõuab vanamoori maja juurde tige ja ahne peretütar. Mõtle igasse lünka tegusõna, mis sobiks ütleja iseloomuga.
„Mida sa otsid, lapsuke?“ küsis vanamoor.
„Marju otsin,“ peretütar.
„Kust sa neid talvel leiad?“ tahtis vanamoor teada.
„Ei tea!“ peretütar.
Nüüd ütles vanamoor: „Võta luud ja pühi minu aknaalune puhtaks, siis leiad marjad.“
Peretütar : „Vaata kus mul veel asjamees! Mina hakaku tema aknaalust pühkima. Ei seda ole!“
2. Kirjuta vihikusse
Kirjuta kas eelmise harjutuse tekst või eespool olev jutukatkend alates teisest lõigust ümber nii, nagu see oleks näidendis. Tuleta meelde, kuidas vormistatakse näidendi teksti. Kui soovid, võid sõnastust muuta ja repliike lisada.
VÕÕRASEMA: Vaata, et sa selle täis korjad! Kui täis ei korja, siis ei tohi koju tulla. (Annab korvi vaeselelapsele.)
VAENELAPS: (murelikult) Kust ma keset talve marju peaks leidma?
- Homme on ka päev.
- Vana karu tantsima ei õpi.
- Mis täna tehtud, see homme hooleta.
- Inimene on surmani koolilaps.
- Kes algab hästi, lõpetab halvasti.
- Mõistus pole enda teha.
- Igaüks on oma õnne sepp.
- Lõpp hea, kõik hea.
- Ükski tark ei ole taevast tulnud.
- Õnn tuleb kogemata.
4. Kahekõne pinginaabriga
Valige pinginaabriga üks olukord ja mõelge välja sobiv vestlus, kus mõlemad vestluskaaslased saaksid sõna vähemalt viis korda. Kirjutage kahekõne vihikusse, aga olge valmis ka suuliselt esinema.
Kahekõneks ehk dialoogiks nimetatakse kahe või mitme inimese vestlust.
- Printsess tellib Prantsuse restoranis konnakoibi, aga neist saab taldrikul prints.
- Kuningas avastab oma riidekapist luukere, kes oskab rääkida ja teab nii mõndagi kuninga minevikust.
- Punamütsike kohtab metsas vanaema, kes on just hundi nahka pistnud.
Kui saatelause on enne otsekõnet, siis kirjutatakse saatelause algusesse täht ning selle lõppu pannakse .
Kui saatelause on pärast otsekõnet, siis algab saatelause tähega ning selle lõppu pannakse .
Kui saatelause on enne otsekõnet, siis algab otsekõne tähega ning selle lõppu pannakse kas , või .
Otsekõne kirjutatakse alati vahele.
