TARGALT INTERNETIS
Internetis on palju kasulikku teavet ja huvitavaid veebilehti. Alati tasub aga olla tähelepanelik, kas tegu on lehega, mida võib usaldada, või mitte. Näiteks Opiqu või Lasteekraani veebileht on usaldatavad, sest nendel olevat infot kontrollitakse, kas see on tõsi või mitte.
Mille järgi otsustasid?
Mõnel lehel, näiteks sotsiaalmeedias, võib iga kasutaja aga postitada just seda, mida ta ise soovib, isegi kui see on vale. Samuti leidub internetis ka võltskontosid või mõne programmiga loodud või muudetud pilte ja videoid. Seega tuleb internetis targalt toimetada ja alati mõelda, kas see, mida näed, on ka tegelikult nii
- Arutage klassis, milliseid usaldusväärseid veebilehekülgi te teate.
TEHISARU
Tehisaru suudab ise ülesandeid täita, näiteks tõlkida tekste või luua pilte. Ka juturobot on tehisaru, mis õpib vestluste käigus üha osavamaks vastajaks.
Juturobot võib olla kasulik ideede põrgatamisel, aga teadmiste saamiseks tehisaru poole pöörduda ei tasu. Tehisaru ei oska hinnata, kas sulle esitatud info ka tegelikult tõele vastab. Samuti ei suuda see viidata allikatele, kust info pärineb. Seega tuleb tehisarult saadud info alati mujalt üle kontrollida.
- Aita tõlkida ingliskeelne sõnum.
- Ütle, mida mu õpetaja mõtleb.
- Tee minu eest kõik kodutööd.
- Koosta naljakas luuletus sünnipäevaks.
- Anna ideid, mida teha loovtöös.
- Otsusta, kas mu sõber käitub õigesti.
- Kus oled sina tehisaruga kokku puutunud?
VALEINFO
Vale levib internetis kiiresti, sest see on tihti põnevam kui tõde. Valeinfot jagatakse tihti teadmatusest, vahel aga lausa pahatahtlikult. Kui mingi info tundub sulle oluline, siis kontrolli seda erinevatest allikatest või küsi mõnelt usaldatavalt täiskasvanult, mida tema sellest arvab. Alati ei ole aga ka täiskasvanul lihtne aru saada, kas internetis leviv info on tõsi või mitte.
- Mõni võib hakata ilmaasjata kartma.
- Võib tekkida segadus või paanika.
- Valeinfo võib mõjutada ka päriselu.
- Inimesed saavad targemaks.
- Inimesed hakkavad rohkem sporti tegema.
- Internet muutub selle peale aeglasemaks.
- See võib muutuda netikiusamiseks.
- See aitab inimesel rohkem sõpru leida.
Kuidas internetis valeinfot ära tunda?
- Kõigepealt mõtle, kas info tundub loogiline.
- Püüa aru saada, kas lehekülge saab usaldada või kas on viidatud usaldusväärsele allikale? Näiteks TikTokist kuuldu tuleb mujalt üle kontrollida.
- Kontrolli kuupäeva! Mõnikord jagatakse värske uudise pähe vana juhtumit.
- Kasuta pildiotsingut, nt Google’i oma. Nii saad teada, kas pilt on tegelikkuses mõnest muust sündmusest pärit või hoopiski tehisaru loodud.
- Kas sa oled kokku puutunud valeinfoga? Kuidas sa selle avastasid?
INFOMULLID
Internetis on tohutul hulgal infot ja seda lisandub iga sekundiga juurde. Seetõttu kasutavad internetilehed algoritme ehk programme, mis püüavad igale inimesele näidata just sellist infot, mis talle meeldida võiks. Igaüks meist on internetis oma infomulli sees ning tuleb arvestada, et sinu sõprade ja pereliikmete mullid võivad sinu omast väga palju erineda.
- Seebimull, mis tekib telefoni ekraanile.
- Internetis nähtav info, mis on valitud just sinu huvide järgi.
- Reklaam, mida näed ainult siis, kui ostad midagi.
- Mull, kuhu salvestatakse kõik sõnumid.
- Arutle kaaslasega, kas infomullid on head või halvad. Miks on tähtis teda, et inimesed ei näe internetis alati sama infot?
