- Millised ained neutraliseerivad üksteist?
- Kus saab neutralisatsioonireaktsiooni igapäevaelus kasutada?
Putukahammustuse neutraliseerimine
Happed ja alused on vastandlike omadustega ained. See tähendab, et need ained muudavad teineteist kahjutuks ehk neutraliseerivad. Neutralisatsioonireaktsioon on kasulik muu hulgas putukahammustustest põhjustatud sügeluse ja valu vähendamiseks. Sääsed, sipelgad ja mesilased eritavad haava hapet, mille toimet saab kõrvaldada nõrga aluselise nuuskpiirituse või söögisooda lahusega. Herilase mürk on aga aluseline ning selle neutraliseerimiseks sobib hästi nõrk äädik- või sidrunhappe lahus.

Neutralisatsioonireaktsioon
Eelmistes peatükkides selgus, et hape annab lahusesse vesinikioone (H+) ja alus hüdroksiidioone (OH−). Need ioonid määravad kummagi aineklassi omadused. Kui valada kokku happelahus ja aluselahus, reageerivad vesinikioonid ja hüdroksiidioonid omavahel ning tekib vesi, millest on neutralisatsioonireaktsioon ka oma nimetuse saanud. Kui neid ioone on lahuses võrdses koguses, moodustub neutraalne lahus (pH = 7).
Teame, et happelahus sisaldab vesinikioone ja happeanioone ning aluselahus sisaldab alusekatioone ja hüdroksiidioone. Peale vee tekib neutralisatsioonireaktsiooni käigus alusekatioonidest ja happeanioonidest uus aine – sool.
Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi.

Neutralisatsioonireaktsiooni käigus
- reageerivad hüdroksiid- ja vesinikioonid.
- reageerivad soola- ja veeioonid.
- tekib happeanioonidest ja alusekatioonidest sool.
- reageerivad hape ja alus.
Neutralisatsioonireaktsiooni näide
Vaatame näitena juba tuttavate ainete, vesinikkloriidhappe ehk soolhappe ja naatriumhüdroksiidi neutralisatsioonireaktsiooni, mille käigus tekib sool naatriumkloriid ehk keedusool ja vesi.


Kuna soolhape on tugev hape ja naatriumhüdroksiid on tugev alus ning naatriumkloriid on hästilahustuv iooniline aine, esinevad need ained lahuses ioonidena. Seetõttu on täpsem kirjutada võrrand ioonilisel kujul.
Neutralisatsioonireaktsioon on reaktsioon, mille käigus reageerivad ning tekivad .
Neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi tasakaalustamine
Ka neutralisatsioonireaktsiooni võrrandit kirjutades tuleb tähelepanu pöörata reaktsioonivõrrandi tasakaalule: lähteainete ja saaduste aatomite koguarv peab olema võrrandi mõlemal poolel võrdne. Kirjutame näitena lämmastikhappe ja baariumhüdroksiidi neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi.
Esmalt näeme võrrandist, et baariumioone on võrrandi pooltel võrdne arv. Ent saaduste poolel on baariumiooniga seotud kaks nitraatiooni (NO3−), lähteainete poolel on lämmastikhappes vaid üks NO3−-ioon. Nende tasakaalustamiseks tuleb lähteainete poolel lämmastikhappe valemi ette kirjutada kordaja 2. Nüüd on nitraatioonid (NO3−) ka tasakaalus.
Loeme nüüd kokku vesinikuaatomid esmalt lähteainete poolel, saame 4 vesinikuaatomit, saaduste poolel on neid aga 2. Vesinikuaatomite tasakaalustamiseks tuleb seega saaduste poolele vee valemi ette kirjutada kordaja 2.
Võrrandi tasakaalu kontrollimiseks võime kokku lugeda hapnikuaatomite arvud mõlemal võrrandi poolel. Hapnikuaatomeid on võrrandi mõlemal poolel kokku 8 ja seega on võrrand tasakaalus.
H2SO4 +NaOH →Na2SO4 +H2O
Selgituseks
Neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi koostamine
Vaatame neutralisatsioonireaktsiooni võrrandi koostamise näitena väävelhappe ja alumiiniumhüdroksiidi reaktsiooni. Selguse mõttes lisame aine moodustanud ioonide kohale nende laengud.
Neutralisatsioonireaktsiooni käigus toimub justkui paaride vahetus. Positiivne vesinikioon vahetab oma koha positiivse metalliooniga. Oluline on jälgida, et uus paar moodustuks vastasmärgilise laenguga osakestest. H+-iooni ja OH–-iooni liitumisel moodustub vesi. Soola valemi koostamisel tuleb esiteks meeles pidada, et metallioon kirjutatakse valemis ettepoole. Teiseks tuleb soola valemi koostamisel silmas pidada soola moodustanud ioonide laenguid. Indeksid soola valemisse leiame samuti nagu varem õpitud oksiidide ja hüdroksiidide valemite koostamisel.
Viimase sammuna tuleb neutralisatsioonireaktsiooni võrrand tasakaalustada. Võrrandist näeme, et saaduste poolel on 3 sulfaatiooni (SO42–) seotud alumiiniumioonidega, lähteainete poolel on väävelhappes vaid üks SO42–-ioon. Nende tasakaalustamiseks tuleb lähteainete poolel väävelhappe ette kirjutada kordaja 3. Samuti näeme, et võrrandis on saaduste poolel soola koostises kaks alumiiniumiooni, lähteainete poolel hüdroksiidi koostises aga ainult üks. Nende tasakaalustamiseks tuleb lähteainete poolel hüdroksiidi valemi ette kirjutada kordaja 2. Viimasena kirjutame kordaja veemolekuli ette. Selleks loeme lähteainete poolel üle vesinikuaatomid, mida on kokku 12, seega tuleb veemolekuli ette kordajaks 6.
Neutralisatsioonireaktsiooni kasutamine
Tugevaid happeid ja aluseid sisaldavad mitmesugused majapidamises kasutatavad puhastusvahendid. Näiteks on torupuhastusvahendi koostises üsna suure kontsentratsiooniga ja söövitava toimega naatriumhüdroksiid (NaOH). Kui selline vahend satub nahale, tuleb see kohe veega maha pesta ning vajaduse korral nõrgalt happelise lahusega neutraliseerida. Neutraliseerimiseks sobib näiteks lahjendatud söögiäädikas, mis sisaldab äädikhapet, või sidrunhappe lahus. Seejärel tuleb koht uuesti veega üle loputada.

Tugevalt happelised on mitmed WC puhastusvahendid, näiteks Sanit-M (sisaldab fosforhapet, H3PO4). Seda saab neutraliseerida näiteks nõrga aluse ammoniaakhüdraadi (NH3 ∙ H2O) ehk nuuskpiirituse lahuse või söögisooda lahusega.
Neutralisatsioonireaktsioon toimub inimese organismis kogu aeg. Inimese suus olevad bakterid lagundavad suhkruid, mille tulemusena tekib suhu nõrgalt happeline keskkond. Pealegi sisaldavad paljud toiduained happelisi aineid. Kui suus oleva keskkonna pH on liiga madal, siis võib see põhjustada hambakaariest ning hammastesse võivad tekkida augud. Hambaaukude tekkimise vältimiseks on tarvis pesta hambaid hambapastaga. Hambapastad sisaldavad aluselisi aineid, mis neutraliseerivad happelisi aineid.

Inimese maoseina rakud toodavad maomahla, mille koostises on soolhape (HCl). Mõnel inimesel võivad need rakud eritada rohkem hapet, kui tavaliseks toidu seedimiseks ja mikroobide hävitamiseks on vaja. Mao ülihappesus tekitab kõrvetisi ja haavandeid mao limaskestas. Ülihappesuse kõrvaldamiseks tarvitatakse magneesiapiima (Mg(OH)2) sisaldavaid ravimeid. Magneesiumhüdroksiid on praktiliselt mittelahustuv ega imendu maost, mistõttu saab reageerida happega.
Magneesiapiima tuleb tarvitada mõõdukalt, sest neutralisatsiooni käigus tekib lahtistava toimega sool – magneesiumkloriid (MgCl2).

- Happeline
- Saab neutraliseerida nuuskpiirituse lahusega
- Saab neutraliseerida söögiäädikaga
- Sisaldab naatriumhüdroksiidi
- Aluseline
- Sisaldab fosforhapet
Ma tean, et
- Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi.
Jätan meelde!
Neutralisatsioonireaktsioon on happe ja aluse reaktsioon, mille saadused on sool ja vesi.

Küsimused ja ülesanded
- Millistest osakestest koosneb neutralisatsioonireaktsiooni käigus tekkinud sool?
- Too näiteid, kuidas saab neutralisatsioonireaktsiooni kasutada igapäevaelus.
- Lõpeta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: KOH + HNO3; Ca(OH)2 + H2SO4; Al(OH)3 + HCl.