Vask ja vasesulamid

  • Mis on vasesulamid?
  • Kus kohtame vasesulameid igapäevaelus?

Vasest skulptuur

Vask on esimene metall, mida inim­kond õppis tundma juba tuhandeid aastaid tagasi. Sellest valmistati töö­riistu ja tarbe­esemeid. Oma punaka värvuse tõttu tehti sellest ka kauneid ehteid ja iluasjakesi.

Skulptuur „Suudlevad tudengid” Tartus on valmistatud vasesulamist pronksist.

Vask

Vask on keemiliste elementide levikult maa­koores alles 26. kohal. Looduses leidub vaske puhtal kujul vähe, mistõttu toodetakse seda vase­maagist. Tähtsamad vasemaagid on vask­läik (Cu2S) ja kalkopüriit (CuFeS2). Vase tootmiseks vajalikud maagid on kiiresti ammendumas. Vase tootmis­mahu suurenemine ja maagi­koguste vähenemine on tõstnud vase hinda sel sajandil mitu korda. Seetõttu peetakse vase taas­kasutamist üha tähtsamaks.

Vaskläik (Cu2S) on üks tähtsamaid vase­maake.

Vase omadused

  • Punakas
  • Suhteliselt pehme
  • Kergesti töödeldav
  • Väga hea elektri- ja soojusjuht
  • Tihedus 8,9 g/cm3
  • Sulamistemperatuur 1083 ℃
  • Keemiliselt väheaktiivne

Vask on väga hea elektrijuht ja keemiliselt vastupidav, mistõttu kasutatakse seda täna­päeval laialdaselt elektri­juhtmetes ja elektroonikas. Ligi pool vase maailma­toodangust kulub vasesulamite valmistamiseks, sest need on puhtast vasest tavaliselt kõvemad ja tugevamad, neid on parem vormida ja need on korrosiooni­kindlamad.

  • Vaske on piisavalt, seetõttu pole seda oluline taaskasutada.
  • Vask on keemiliselt aktiivne.
  • Vask on hea elektrijuht.
  • Vaske on keeruline töödelda.
  • Ligi 50% vase maailmatoodangust kulub vasesulamite valmistamiseks.
  • Tähtsaimad vasemaagid on vaskläik ja kalkopüriit.

Vasesulamid

Üks tähtsamaid vasesulameid on pronks. See koosneb peamiselt vasest ja tinast, kuid tihti sisaldab ka teisi lisandeid. Pronks on kas punane või kollakas. Enne roostevaba terase leiutamist valmistati pronksist laeva­osi, sest see pidas vastu korrosioonile. Pronksi saab hästi valada ja sellest valmistatakse nt kiriku­kellasid, skulptuure ja monumente.

Lõvi kuju Trafalgari väljakul Londonis on valmistatud pronksist.

Messing on vase ja tsingi sulam, milles tsingi­sisaldus on kuni 40%. Kuna messing on hele­kollane, nimetatakse seda ka valge­vaseks. Dekoratiivsuse tõttu tehakse messingist näiteks lühtreid või ukse­nuppe. Akustiliste omaduste tõttu valmistatakse sellest puhk­pille, näiteks trompeteid ja saksofone.

Puhkpille valmistatakse tihti messingist.

Vask on oluline mündimetall, kuna see on keemiliselt stabiilne, võrdlemisi odav, hästi töödeldav ja anti­mikroobne ehk hävitab mikro­organisme. Metallraha valmistatakse vase ja nikli sulamitest, mis on kõvad tugevad ja korrosioonikindlad materjalid.

Euromündid on valmistatud peamiselt vase ja nikli sulamist.
  • Vask on punakas metall.
  • Vasesulamid on paremate füüsikaliste ja keemiliste omadustega kui puhas vask.
  • Vaske kasutatakse elektroonikas ja elektriseadmetes.
  • Vask on odav metall, sest vasemaagid on laialdaselt levinud.
  • Vaske taaskasutatakse.
      • Hea korrosioonikindlus
      • Punase või kollaka värvusega
      • Hästi vormi valatav
      • Heade akustiliste omadustega
      • Valmistatakse monumente ja kirikukellasid
      • Teise nimega valgevask
      • Valmistatakse dekoratiivesemeid
      • Cu ja Zn sulam
      • Cu ja Sn sulam
      • Helekollase värvusega

      Ma tean, et

      • Pronks on vase ja tina sulam.
      • Messing on vase ja tsingi sulam.

      Jätan meelde!

      Küsimused ja ülesanded

      1. Miks on oluline vaske taas­kasutada?
      2. Kirjelda vasesulameid pronksi ja messingit.