Peatükist saad teada
- Kas viirused on elus või elutud?
- Milline on viiruste ehitus?
- Kuidas viirused paljunevad?
- Milliseid haigusi põhjustavad viirused inimesel?
Olulised mõisted
- viirus – üliväike bioobjekt, mis asub eluta ja elusa looduse piirimail
- vaktsineerimine – vaktsiinide viimine organismi, et tekitada kindla haigustekitaja vastu immuunsus
- vaktsiin – bioloogiline preparaat, millega saab organismi muuta teatud nakkushaiguse suhtes haiguskindlaks (immuunseks)
- peiteaeg – ajavahemik, mis jääb haigustekitajaga nakatumise ja haigustunnuste ilmnemise vahele
Kas viirused on elus või elutud?
Viirused on üliväikesed, kuid nende mõju võib olla väga suur. Samas ei saa nad iseseisvalt ilma elusorganismi rakkudeta hakkama. Viirused on üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirustel on elusorganismidele omaseid tunnuseid ning ka selliseid tunnuseid, mille poolest nad elusorganismidest erinevad. Seetõttu neid tõelisteks elusorganismideks pidada ei saa.
Ka mõõtmetelt on viirused tunduvalt väiksemad kõikidest senituntud organismidest. Valgusmikroskoobiga viiruseid ei näe, sest selle suurendus on liiga väike. Viiruseid uuritakse elektronmikroskoobiga, mis võimaldab kuni sajatuhandekordset suurendust. Viirused on korrapärase ehitusega ja kujult sarnanevad nad kristallide, kerade või pulkadega.
Sarnasus elusorganismidega
- pärilikkusaine ja valkude olemasolu
- võime kiiresti muutuda ja pika aja jooksul areneda
Erinevus elusorganismidest
- pole rakulist ehitust
- puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime

- Viirused erinevad elusorganismidest, sest nad ei saa iseseisvalt paljuneda.
- Viirused sarnanevad elusorganismidega, sest neil pole rakulist ehitust.
- Viirused sarnanevad elusorganismidega, sest nad muutuvad ja arenevad aja jooksul.
- Viirused erinevad elusorganismidest, sest neil on pärilikkusaine ja valgud.
- Viirused erinevad elusorganismidest oma mõõtmete poolest.
Viirused on rakusisesed parasiidid
Kuigi viirused võivad väliskujult olla erinevad, on neil ühesugune põhiehitus. Iga viirus koosneb pärilikkusainest, mida ümbritseb valguline kate. Mõnel viirusel on väljaspool veel ümbris, nt gripiviirusel. Viirustel pole rakulist ehitust: neil pole ei tuuma ega tsütoplasmat.
Viirused iseseisvalt paljuneda ei saa, nad paljunevad vaid teiste organismide rakkudes (edaspidi nimetame neid peremeesrakkudeks). Järelikult on viirused rakusisesed parasiidid. Viirused nakatavad väga erinevaid organisme: baktereid, seeni, taimi, loomi ja inimesi. Vastavalt sellele, millist organismi nad nakatavad, jaotatakse viirusi bakteri-, seene-, taime- ja loomaviirusteks (paljud loomaviirused on samad, mis inimesel). Taimeviirused levivad taimedest toituvate kahjurite (putukate, usside) vahendusel, kes on viiruste edasikandjad. Viiruste kiire paljunemine pidurdab taimede kasvu ja arengut ning vähendab oluliselt saagikust. Suuremate saakide saamiseks on vaja aretada viiruskindlaid taimesorte. Loomaviirustest tekitavad rohkesti kahju kodu- ja lemmikloomi nakatavad viirused.

LISA. Koroonaviirus
2019. aastal hakkas Hiina Rahvavabariigis levima senitundmatu koroonaviirus, mis mõne kuuga levis üle maailma. Elektronmikroskoobi all näib see ümara osakesena, mille pinnal on ogajad valgud, mis moodustavad ringikujulise struktuuri. See meenutab Päikese krooni ehk Päikese atmosfääri, mida on näha päikesevarjutuse ajal helendava rõngana. Seetõttu hakati 1960. aastatel selliseid viiruseid nimetama koroonaviirusteks. Uus koroonaviirus pärineb nahkhiirtelt ja levis tõenäoliselt neilt inimesele.


Kuidas viirused paljunevad?
Kui viirus on organismi tunginud, otsib ta sobiva raku ja siseneb sellesse. Viirus paneb enda pärilikkusaines sisalduva info põhjal peremeesraku tootma uusi viiruseid. Iga viirus saab nakatada ainult teatud tüüpi rakke, mida viiruse pinnavalgud aitavad ära tunda, näiteks gripiviirus limaskestarakke või marutõveviirus närvirakke.

Viirus siseneb organismi, kus ta tunneb ära ja kinnitub nende pinnale. Viiruse tungib rakku. Viiruse pärilikkusaine mõjul toodab rakk Uued viirused moodustuvad Viiruste väljumisel rakust
Mida teevad viirused inimeses?
Inimest nakatanud viirused võivad toimida mitmel viisil: osa peidab end kehas pikaks ajaks (herpes, HIV), osa ründab kiiresti ja agressiivselt (gripp).
Ühel juhul paneb viiruse pärilikkusaine peremeesraku kohe massiliselt tootma uusi viirusosakesi. Kui mingi aja pärast see rakk viirusnakkuse tagajärjel sureb ja laguneb, nakatavad vabanenud viirusosakesed järjest uusi ja uusi rakke. Sellised viirushaigused kulgevad kiiresti ja ägedalt ning peremeesorganism kas saab neist võitu ja paraneb või sureb. Nii mõjutavad peremeesorganismi näiteks gripp, nohu, marutõbi. Haiguse ajal on inimene teistele nakkusohtlik.
Teisel juhul võib viiruse pärilikkusaine püsida peremeesrakus mitteaktiivsena pikka aega – aastaid või aastakümneid. Sel ajal inimene teisi ei nakata. Organismi nõrgenemisel (nt stressi, külmetuse, mõne teise nakkushaiguse vms korral) muutub viiruse pärilikkusaine aktiivseks ja algab uute viirusosakeste moodustumine. Seni varjatult püsinud viirusnakkus avaldub haigusena. Selliselt käitub näiteks soolatüükaid põhjustav papilloomiviirus ja herpesviirus, mis põhjustab ohatist.

Kolmandal juhul lülitub viiruse pärilikkusaine peremeesraku DNA-sse ja nakatunud rakkudes algab pärast peiteperioodi väga kiire ja hiljem pidev mõõdukas viirusosakeste tootmine. Kuna viirus on kogu aeg organismis aktiivne, on ka haigustunnusteta inimene nakkusohtlik. Niisugused haigused kulgevad aeglaselt ja haigustunnused võivad ilmneda alles mitme aasta pärast. Tegemist on kroonilise ehk pideva viirushaigusega. Nii käitub näiteks AIDS-i põhjustav HI-viirus.

LISA. Iidsed viirused
Mõned viirused võivad väliskeskkonnas püsida nakatamisvõimelisena väga pikka aega, sest neil puudub aktiivne ainevahetus. Peale selle kaitseb viiruse valguline kate pärilikkusainet UV-kiirguse, kuumuse ja kuivuse eest. Kaasa aitab ka külm keskkond, sest madal temperatuur aeglustab lagunemisprotsesse või peatab need sootuks. Nii võivad viirused igikeltsas või liustikes säilida tuhandeid aastaid. 2022. aastal avastasidki teadlased 48 500 aasta vanusest Siberi igikeltsast viirused, mis olid võimelised nakatama oma peremeesrakke, kelleks on amööbid.

Kuidas ja millised viirused inimest nakatavad?
Paljud viirused põhjustavad inimesel nakkushaigusi. Enamasti inimene paraneb, kuid mõni neist võib tekitada püsivaid kahjustusi (nt viiruslik lastehalvatus) või lõppeda isegi surmaga (nt marutõbi).
Kõige sagedamini levivad viirused kas otseselt haigega kokku puutudes (kontaktnakkus) või haige köhimisel ning aevastamisel õhku sattunud piiskadega (piisknakkus). Harvem toimub nakatumine siirutajate vahendusel. Siirutajaks nimetatakse tõvestaja (viiruse, bakteri) edasiandjat teisele organismile. Eestis on tavalisemad viirushaiguste siirutajad puugid, kes kannavad edasi puukentsefaliiti tekitavat viirust. Üliohtlikud siirutajad on ka marutaudis loomad, kelle sülg nakatab puretud inimese marutõppe. Viirused (nt punetiste tekitajad) võivad kanduda ka raseduse ajal haigelt emalt lootele ja seda kahjustada.

Viirustega nakatumise viisid
Siirutajatega |
puukentsefaliit, marutõbi |
Õhu kaudu tillukeste piiskadega |
viiruslik nohu, gripp |
Vere jt kehavedelikega |
AIDS, viiruslik maksapõletik (hepatiit), HPV-nakkus |
Raseduse ajal haigelt emalt lootele |
punetised |
Otseses kontaktis haigega, toidunõudega jt asjadega |
tuulerõuged, leetrid, gripp, ohatis |
Toidu ja joogiveega |
viiruslik kõhulahtisus, lastehalvatus |
Lisa. Gripiepideemiad
20. sajandil kannatas inimkond kõige rohkem gripiepideemiate tõttu. Näiteks aastatel 1918–1920 möllanud gripiepideemia tagajärjel suri ligikaudu 20–30 miljonit inimest, 1957. aastal haigestus nn Aasia grippi ligikaudu kaks kolmandikku inimkonnast, suri üle miljoni inimese.
Mis kaitseb inimest tõvestajate eest?
Haigustekitajate tungimist organismi takistavad keha loomulikud kaitsesüsteemid, esmased kaitsetõkked. Vigastamata nahk ja limaskestad ei lase neid läbi. Näiteks sissehingatavas õhus leiduvaid baktereid ja viirusi seovad hingamisteede rakkude pinnal olevad ripsmed ja lima, samuti aitavad need haigustekitajaid organismist välja viia (kui köhida või aevastada). Suur osa toidus ja joogis leiduvatest bakteritest hukkub sülje kaitseensüümide ja happelise maonõre mõjul. Happeline maosisu hävitab ka mõningaid sinna jõudnud viirusi.
Kui haigustekitajad suudavad läbi esmaste kaitsetõkete siiski organismi tungida, hakkab neid hävitama immuunsüsteem. Sellest saad täpsemalt teada peatükist 3.5.
Ajavahemikku, mis jääb nakatumise ja haigustunnuste ilmnemise vahele, nimetatakse peiteajaks. Kuigi inimene end sel ajal haigena ei tunne, võib ta siiski juba teisi nakatada.
Kuidas viirushaigustest hoiduda?
Üks viis viirushaigustesse nakatumist ära hoida on vaktsineerida, st viia organismi vaktsiini (nt süstides). Vaktsiin on bioloogiline preparaat, millega saab organismi muuta teatud haiguse suhtes haiguskindlaks (immuunseks). Vaktsiine valmistatakse vastavat haigust põhjustavatest haigustekitajatest, mis on kas surmatud või nõrgestatud. Uusim tehnoloogia kasutab vaktsiinides kunstlikult valmistatud viiruse pärilikkusainet. Kui vaktsineeritud inimene nakatub vastava viirusega, siis ta kas ei haigestu üldse või põeb haigust kergelt. Et organismil tekiks püsiv kaitsevõime, on vaja vaktsineerida mitu korda ja õigete vaheaegade järel. Kõikide viirushaiguste vastu aga vaktsiine pole. Sellisel juhul peab nakatunud organism ise viirusosakeste hävitamisega toime tulema. Viirushaigustest vaktsineeritakse näiteks lastehalvatuse, leetrite, hepatiidi, tuulerõugete, HPV, gripi vastu. Oluline on ka igakülgselt organismi tugevdada ning vähendada kokkupuudet viirushaigega ning viirustega saastunud esemetega.
- Vaktsineerimine hoiab ära tõsise haigestumise.
- Vaktsineerimise tagajärjel inimene haigestub.
- Vaktsineeritakse ainult lapsi.
- Kõikide haiguste vastu saab vaktsineerida.
- Püsiva haiguskindluse tekitamiseks tuleb vaktsineerida kindlate vaheaegade järel.
Küsimused ja ülesanded
- Võrdle viirust ja rakku. Leia erinevaid ja ühiseid tunnuseid.
- Põhjenda, miks kujutab inimene, kes keeldub vaktsineerimisest, võimalikku ohtu teistele.
- Hinda viiruste olulisust looduses, kujutades ette tagajärgi, mis ilmneksid nende puudumisel.
- Arvatakse, et viiruseid polnud Maal enne organisme. Kasutades õpikust saadud teadmisi viiruste kohta, põhjenda seda oletust.
- Juba palju aastaid on Eestis marutaudi vältimiseks metsloomi vaktsineeritud. Marutaudi meil enam pole, kuid see-eest on oluliselt suurenenud rebaste ja kährikute arvukus. Millised probleemid sellega kaasnevad? Miks neid polnud siis, kui esines marutaudi?
- Rühmatöö. Moodustage 4 – 5-liikmelised rühmad ja kirjutage raadioreklaamid, kuidas gripiepideemia ajal terveks jääda, ja kandke need klassis ette.