Teadlik lugeja

  • Mis vahe on faktil ja arvamusel?
  • Kuidas ära tunda reklaami?

Teksti eesmärk ja mõistmine

Igal meediatekstil (artiklil, pildil või saatel) on autor ja igal autoril on teksti loomisel mingi eesmärk. Kuid lugejad ja vaatajad ei pruugi teksti mõista täpselt nii, nagu autor seda on mõelnud. Igaüks loeb või vaatab meediateksti vastavalt oma huvidele, teadmistele ja tujule ning seetõttu saame samast tekstist aru erinevalt. See muudab maailma rikkamaks – mida rohkem arvamusi, seda huvitavam on elu. Meediatarbijatena peame tähelepanelikud olema: keegi teine ei saa meie eest otsustada, mida me ühest või teisest tekstist arvama peaksime.

Igaüks võib tekstist omamoodi aru saada
  • Miks lugejad mõistavad teksti erinevalt?

Erista fakti arvamusest!

Meediatekstides on nii fakte kui ka arvamusi. Fakt on kontrollitav tõsiasi, mida võib soovi korral mõne või ka mitme allika põhjal kontrollida. Näiteks on fakt, et Mart sai kontrolltöö eest 14 punkti, päike tõusis täna kell 6:32, auto sõitis kiirusega 92 km/h või Merike hüppas kõrgust 95 sentimeetrit. Aga kui öelda, et Mart põrus kontrolltöös täiega, päike tõusis ammu, auto sõitis kiiresti või Merike hüppas kõrgust ülihästi, siis need on arvamused või hinnangud.

  • Mis vahe on faktil ja arvamusel? Too näiteid.
      • Puu- ja juur­viljad sisal­davad palju vita­miine.
      • Kelly Sildaru on kõige äge­dam eesti sport­lane.
      • „Mardi­leib” on Jaan Krossi teos.
      • „Meister­detek­tiiv Blom­kvist” on põ­nev raa­mat.
      • Kelly Sildaru on vigur­suusa­taja.
      • Kõige maits­vam puuvili on õun.
      • Film kestis kolm tundi.
      • Film oli väga pikk.

      Tunne ära reklaami!

      Reklaami on üldiselt lihtne ära tunda. Kui see on kord üles leitud, saab igaüks ise otsustada, kas ta laseb end reklaamist mõjutada. Kui aga reklaam on muudesse sõnumitesse ära peidetud, peab väga tähelepanelik olema. Näiteks kasutatakse filmides ja telesaadetes sageli äratuntavate kaubamärkidega tooteid, seda nimetatakse tootepaigutuseks ning selle eest maksab tootja saate tegijatele. Tootest ega selle omadustest otse ei räägita, aga loodetakse, et vaatajad seostavad toodet lahedate tegelastega ning tahavad seda ka ise kasutada.

      Tootepaigutuses ei tohi kasutada selliseid tooteid, mille kasutamine võib inimestele kahjulik olla (alkohol, tubakatooted, retseptiravimid jms). Lastesaadetes on tootepaigutus täiesti keelatud.

      Ka meediatekstides leidub reklaami. Sel juhul on arukas küsida, kellele see kasulik on.

      James Bondi filmidesse pole autod juhuslikult valitud. Püüa filme ja seriaale vaadates tähele panna tootepaigutust
      Ka tarbijamängud ja erinevad sooduskampaaniad on viisid, kuidas inimesi meelitada tarbima. Samuti innustavad kliendikaardid inimesi kulutama oma raha just selles asutuses, mille kliendikaart neil on. Kui tihti ja milliste toodete kampaaniamängudest oled sina osa võtnud?
      • Too näiteid, kuidas firmad oma tooteid tutvustavad ja kliente meelitavad.

      Ma tean, et...

      • Igaüks mõistab teksti isemoodi ja kujundab selle põhjal oma arvamuse. Arvamus aga kujuneb faktide põhjal. Fakte tuleb kindlasti mitmest allikast kontrollida.
      • Meediatekstidesse võib olla reklaam ära peidetud. Arukas inimene saab aru, et reklaam on alati kellelegi kasulik.