Paul ja Liisa olid sageli vanematele aiatöödel abiks. Mida kõike oli vaja mullaharimiseks teha! Kevadel planeeriti peenrad ja istutati taimed, suvel tuli rohida, mulda kobestada, kasta, aeg-ajalt väetada, sügise poole lehti riisuda ja mullaorganismide elu parandamiseks uuesti peenramaad kaevata. Kuivanud lehed ja kulu viidi alati kompostihunnikusse. Peenramaad kaevates märkasid lapsed, et peenarde vahekohtades, kus suvel inimesed liikusid, oli vihmausse vähem kui endise peenra kohal. Huvitav, miks?
- Milline tähtsus on mullaharimisel?
- Kuidas inimene mõjutab mulda?
Maaparandus ja mullaharimine
Mullast saab taim vett ja mineraalaineid ning taimejuured saavad ka hapnikku. Viljakas muld suudab neid taimedele paremini anda ja nii saame suuremaid saake. Inimene oskab mullaviljakust tõsta maaparanduse[sõnaseletus: Maaparandus – muldade, vee- ja kliimaolude parandamine mullaviljakuse tõstmiseks.], mullaharimise[sõnaseletus: Mullaharimine – mulla pealmiste kihtide töötlemine mullaharimisriistade ning -masinatega.] ja väetamisega[sõnaseletus: Väetamine – taimede eluks vajalike toitainete viimine mulda.].
Maaparandustöid alustatakse juba põllu rajamisel. Põllumaalt koristatakse ära kivid. Pinnasesse viidud torustike ja kuivenduskraavide abil toimub liigniiskete põldude kuivendamine.
Taimede juured levivad mullas hästi ja saavad toitained kergesti kätte siis, kui mulla ülemine kiht on kobe, parajalt niiske ja soe. Seepärast haritakse mulda põllutöömasinatega.
Sügisel alustatakse sügiskünniga. Muld pööratakse adraga kuni 30 cm sügavuselt ümber. Selle tulemusel muutub muld õhurikkaks ja kevadel koguneb sinna taimede kasvamiseks hulgaliselt niiskust. Mullas elavatel mullabakteritel on sügisel palju tööd, sest mulda satuvad surnud taimeosad, mida nad hakkavad lagundama.
Kevadel takistatakse vee auramist kultiveerimisega. Kultivaator koos äkkega lõhub mullakapillaare ning takistab kooriku teket mulla pinnale.
Taimede kasvamise ajal on mullaharimisvõtteks muldamine. Muld kuhjatakse taimejuurtele ja varre alumisele osale. Nii pääsevad vesi ja õhk paremini mulda, paranevad soojustingimused mullas ning taime toitumine. Muldamisega hävitatakse umbrohtu ning soodustatakse taimede lisajuurte teket.
Väetised
Koos saagiga viib inimene põllult ära palju taimede poolt mullast võetud aineid. Kui ära viiakse ka need taimed, mille kõdunemisel tekiks huumus, muutub muld viljatuks. Muistsetel aegadel jätsid inimesed sellise kurnatud põllu maha ja rajasid uue. Tänapäeval rikastatakse ehk väetatakse mulda taimede kasvamiseks vajalike toitainetega. Selliseid toitaineid sisaldavad väetised.
Orgaanilised väetised on sõnnik, virts[sõnaseletus: Virts – loomade vedel väljaheide koos sõnnikust nõrgunud vedelikuga.], kompost ja turvas. Sõnniku ja virtsaga väetasid meie esivanemad mulda juba kauges minevikus. Komposti valmistamisega väheneb vajadus kunstväetiste kasutamiseks, mis on omakorda keskkonnasäästlik lahendus. Turvast kasutatakse ka loomadele allapanuks ning veetakse seejärel koos sõnnikuga põllule.
Orgaaniliste väetiste lagunemisel tekkivat süsihappegaasi kasutab taim fotosünteesi käigus orgaaniliste ainete valmistamiseks. Orgaanilised väetised soodustavad huumuse teket, vähendavad mulla happesust, muudavad mulla sõmeraliseks. Nad sisaldavad kõiki taimedele vajalikke toitaineid, mille mullaorganismid muudavad taimedele kättesaadavaks.
Mineraalväetised sisaldavad samuti taimedele vajalikke toitaineid, kuid neid saadakse maavaradest ja toodetakse tööstuses.
Lämmastikuühendeid sisaldavaid väetisi nimetatakse lämmastikväetisteks. Neid vajab taim eriti kevadel, et kasvada kiiresti ja lopsakaks. Hilissuvel vajavad taimed rohkem kaaliumiühendeid ja fosforiühendeid, et kasvatada vilju ning valmistuda talveks. Siis väetatakse kaaliumväetiste ja fosforväetistega.
Suurte saakide saamiseks kasutatakse orgaanilisi ja mineraalväetisi üheaegselt.
Pean meeles
Inimene oskab erinevate maaharimisvõtetega tõsta mullaviljakust ja suurendada saaki.
Maaharimisvõtted on maaparandus, mullaharimine ja väetamine.
Väetamine on taimede kasvamiseks vajalike toitainete viimine mulda.
Küsimusi ja ülesandeid
- Mida vajavad taimejuured ja mullaorganismid oma elutegevuseks?
- Milline tähtsus on mulla kobestamisel?
- Miks jäävad väetamata põldudel saagid iga aastaga väiksemaks?
- Milliseid väetisi kasutatakse mulla omaduste parandamiseks?
- Milliseid põllutöid oskad nimetada?
– mulla ümberpööramine adraga | |
– mulla pinnakihi segamine (kobestamine) kultivaatoriga | |
– mulla kuhjamine taimede juurtele ja varte alaosale (nt kartuli kasvatamisel) | |
– taimede kasvamiseks vajalike toitainete viimine mulda |
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Milliseid põllutööriistu kasutati üle 1000 aasta tagasi?
- Miks mullatakse kartuleid?
- Miks on kasulikum kaevata peenramaa üles sügisel, mitte kevadel?
- Milliseid aineid sisaldab toalillede väetis?
