Paul ja Liisa tulid maalt vanaema juurest. Maantee oli ehitatud sirgemaks ja laiemaks. Tee kõrvale olid vihmavee ärajuhtimiseks kaevatud sügavad kraavid. Ühes kohas oli aga olnud avarii. Viga saanud auto oli lennanud üle kraavi. Teele oli puistatud saepuru, et sinna sattunud õli kokku korjata. Isa teadis, et ka põllult korjatakse õline muld kokku ja põletatakse. Liisa jäi mõtlema mullas elavate loomade peale, kes hukkuvad.
- Mis põhjustel võib muld hävida?
- Kuidas võib muld reostuda?
Kuidas võivad inimesed mulda kahjustada?
Maakera rahvaarv suureneb pidevalt ja seega kasvab ka toiduvajadus. Eestis on viimasel paarikümnel aastal toimunud hoogne elamuehitus. Linnade ümber on kerkinud uuselamute rajoonid. Nende juurde viivad ka laiad ja sirged teed. Hoogne tee-ehitus toimub Tallinna ja Tartu ning teiste linnade vahel. Linnade, teede ja asulate alla jääb üha rohkem viljakat põllumaad. Seetõttu tuleb olemasolevat põllumaad kasutada otstarbekalt.
Aastate jooksul võivad rasked põllutöömasinad mulla sügavalt kinni tallata. Väheneb mulla poorsus ja suureneb tihedus. Pärast vihma ei imendu vihmavesi pinnasesse ja põldudele võivad tekkida veeloigud. Siis ei ole mullas taimejuurtele ega bakteritele enam piisavalt õhku. Vihmausse jääb vähemaks ja huumust tekib vähem.
Suuremate saakide saamiseks peab põllumees hoolitsema selle eest, et umbrohud ei lämmataks kultuurtaimi ja taimekahjurid ei sööks saaki inimese eest ära. Kahjurite ja umbrohtude hävitamiseks kasutatakse mürkkemikaale. Nendega peab olema aga väga hoolas ja ettevaatlik, nende kogused peavad vastama lubatud normidele ja järgida tuleb ohutusnõudeid, et mürgid ei kahjustaks toidutaimi ja teisi elusolendeid.
Väetiste tarvitamisel peab olema hoolas ja ettevaatlik. Valel ajal ja valedes kogustes antud väetis võib kasu asemel hoopis kahju tuua. Kui mulda viiakse liiga palju väetist, põhjustab see hoopis vee liikumist juurtest mulda ja taim võib kuivada. Lumele või külmunud pinnasele laotatud väetis uhutakse kevadise suurveega veekogudesse. Vesi rikastub seal mineraalainetega ja vohama hakkavad vetikad. See võib põhjustada veekogu kinnikasvamist. Kui väetised satuvad põhjavette, muutub joogivesi kõlbmatuks.
Liigne väetamine ja taimekaitsevahendite kasutamine ei suurenda saaki, vaid rikub põllumajandussaaduste koostist. Toidus leiduvad väetistest ja taimekaitsevahenditest pärit ained võivad põhjustada mürgitust või soodustada isegi vähktõve teket.
Vastutustundetute inimeste poolt metsa- ja teeservadesse maha jäetud vanade värvi- ja õlipurkide sisu mürgitab mulda. Mulla ja põhjavee kaudu võivad need mürgid jõuda ka sinu toidulauale.
- Põllu väetamine on vajalik mullaviljakuse säilitamiseks ja suuremate saakide saamiseks.
- Väetamisel kehtib lihtne põhimõte: mida rohkem, seda parem!
- Liigne väetamine võib tuua kasu asemel kahju, põhjustades näiteks taimede kuivamist.
- Väetiste sattumine veekogudesse on hea, sest siis kasvavad ka seal lopsakad taimed.
- Väetiste sattumine põhjavette muudab joogivee kõlbmatuks.
- Orgaanilised väetised on looduslikud, nende kasutamisel ei pea olema hoolas ja ettevaatlik.
- Toidus leiduvad väetistest pärinevad ained võivad olla tervisele kahjulikud.
Pean meeles
Maailma rahvaarv kasvab ja põllumajanduseks sobivat maad jääb vähemaks.
Asjatundmatu põlluharimisega võib maa välja kurnata.
Rasked masinad suruvad mulla kokku ja taimede kasvutingimused halvenevad.
Liigne väetiste kasutamine võib reostada veekogude vett ja joogivett ning kahjustada toiduainete koostist ja maitset.
Küsimusi ja ülesandeid
- Miks peab olemasolevat põllumaad kasutama otstarbekalt?
- Miks peavad põllutöömasinatel olema laiad rattad?
- Millised muutused toimuvad kinnitallatud põllul?
- Kuidas mõjub karjamaale loomade pidev karjatamine?
- Kuidas mõjutavad väetised veekogusid? Põllumajandussaaduste koostist ja maitset?
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Mis oli varem selles kohas, kus praegu asub sinu kodu? Kool?
- Miks ei asfalteerita kõnniteed kuni puutüvedeni?
- Millised muutused leiavad aset karjamaal, kus loomi mitu aastat ei karjatata?
