Õhu koostises olevatest gaasidest on meie jaoks kõige olulisem hapnik. Ilma hapnikuta ei saaks me hingata ning poleks võimalikud ka mitmed teised looduslikud protsessid.
- Millised gaasid on seotud hingamisega?
- Kuidas toimub põlemine ja kõdunemine?
Proovi järele
Kuidas muutub hingatava õhu koostis? Seda saab mõõta hapniku ja süsihappegaasi anduritega. Kõigepealt tuleb mõõta hapniku ja süsihappegaasi sisaldus sissehingatavas ehk klassiruumi õhus. Seejärel pange andurid kilekotti. Kuidas muutuvad andurite näidud, kui puhuda kotti kopsus olnud õhku? Paku kõigepealt oma oletus.
Hingamine
Katse näitab, et väljahingatavas[sõnaseletus: Hingamine – organismide gaasivahetus väliskeskkonnaga.] õhus on hapnikku vähem ja süsihappegaasi rohkem kui sissehingatavas õhus. Hapnikku kasutavad meie keha rakud, et lagundada toitaineid. Selle käigus eraldub energiat, mida keha kasutab liikumiseks, kehatemperatuuri hoidmiseks ja rakkude ülesehitamiseks. Jääkainena tekib süsihappegaas, millest me vabaneme välja hingates.
Inimene hingab ööpäevas välja umbes 500 liitrit ehk 1 kg süsihappegaasi. Suur süsihappegaasi sisaldus ruumis põhjustab unisust ja tähelepanu langust. Veelgi suurema süsihappegaasi sisalduse puhul võib inimene lämbuda. Seetõttu tuleb elu- ja klassiruume tuulutada.
Põlemine ja kõdunemine
Põlemine[sõnaseletus: Põlemine – nähtus, mille puhul eraldub soojust ja valgust.] toimub hapniku osavõtul. Põlemise käigus vabaneb soojust, valgust ja süsihappegaasi. Süsihappegaas ei põle ega võimalda põlemist.
Kõdunemise protsessis lagundavad surnud organisme mitmesugused mikroorganismid, kes kasutavad oma elutegevuseks hapnikku. Õhku eraldub süsihappegaas.
Ainete ringkäik
Hingamisel, kõdunemisel ja põlemisel tekkivat süsihappegaasi kasutavad rohelised taimed ja vetikad fotosünteesil. Tuleta meelde, mida õppisid fotosünteesi kohta (õppetükk „Fotosüntees”).
Looduses on süsihappegaasi teke hingamisel, kõdunemisel ja põlemisel ning selle kulutamine fotosünteesil tasakaalus. Viimastel sajanditel on inimkond hakanud suurtes kogustes kasutama fossiilseid kütuseid. Maa alt pärinevate ainete põletamine lisab looduslikku aineringesse süsihappegaasi, mille osakaal õhus vähehaaval tõuseb. See toob kaasa temperatuuride tõusu ja kliima muutumise.
Pean meeles
Hapnikku on vaja hingamiseks, põlemiseks ja kõdunemiseks.
Sissehingatud hapniku abil toodavad rakud toitainetest energiat. Tekkiv süsihappegaas eraldub väljahingatava õhuga.
Põlemisel reageerivad ained ja materjalid hapnikuga. Vabaneb valgust ja soojust ning tekib süsihappegaas.
Kõdunemine on surnud organismide lagundamine mikroorganismide poolt.
Küsimusi ja ülesandeid
- Võrdle klassis läbiviidud katse ja õpiku joonise järgi sisse- ja väljahingatava õhu koostist. Mida see näitab?
- Põlemisel ja hingamisel kulub hapnikku. Miks hapnik õhust otsa ei saa?
- Fotosünteesiks on taimedel vaja süsihappegaasi. Miks süsihappegaas õhust otsa ei saa?
- Mida on vaja põlemiseks? Nimeta aineid ja materjale, mis põlevad.
Hingamise, põlemise ja kõdunemise tagajärjel suureneb õhussisaldus ja vähenebsisaldus.
Fotosünteesi tagajärjel suureneb õhussisaldus ja vähenebsisaldus.
Edasimõtlemiseks ja uurimiseks
- Kuidas toimida, kui on vaja kiiresti kustutada näiteks lõket?
- Kuidas saab kustutada põlema läinud õli ja rasva? Miks ei tohi mingil juhul kasutada vett?
