7. Loe intervjuud. Tee kokkuvõte sellest, mida jõuluvana rääkis!
Intervjueerija – I / Jõuluvana – J
Detsembri alguses on kõigil kiire, sest tehakse ettevalmistusi jõuludeks. Kiirel tööajal kutsusin kohvikusse teed jooma kõigi jaoks tähtsa isiku – jõuluvana. Rääkisime sellest, mis on jõuluvana jaoks tähtis, millest ta unistab ja paljust muust põnevast.

I: Tere, jõuluvana! Aitäh, et leidsid kiirel jõuluajal meie lugejate jaoks aega.
J: Tere! Kiire on tõesti, aga lastele tahan alati aega leida. Nemad on minu jaoks tähtsad.
I: Mis on sinu jaoks veel tähtis?
J: Minu jaoks on tähtis, et jõulude ajal oleksid inimesed õnnelikud. Et nad jõulukuul ei kiirustaks nii, nagu nad seda muidu iga päev teevad. Olge lihtsalt kodus oma perega, käige õues jalutamas, sööge piparkooke ja jooge teed. Kui ma seda näen, siis olen õnnelik.
I: Aga sinu jaoks on just jõulud kõige kiirem tööaeg? Sina ju kiirustad …
J: See on jõuluvana töö. Küll ma pärast jõule puhkan. Siis meeldib mulle vaadata gloobust. Ma tuletan meelde kohti, kus ma jõulude ajal käisin. Mõtlen nende inimeste peale, keda ma seal nägin.
I: Sa näed vist palju erinevaid perekondi, erinevaid lapsi?
J: Seda küll. Pered on väga erinevad ja lapsed ka. Mõned ootavad mind väga. Neil on juba detsembri alguses kodu kaunistatud ja luuletused pähe õpitud. Teised aga teevad ettevalmistusi samal päeval. Kuidas kellelegi meeldib.
I: On sul meeles ka mõni naljakas olukord?
J: Hehee, neid naljakaid olukordi on väga palju. Näiteks ükskord tahtis üks laps, et mina talle luuletust loeksin. Ma siis lugesin. Pärast seda tuli ta suure uhke kingitusega. Ta oli mulle küpsetanud maitsva piparkoogimaja! Või siis teine olukord, kui perekond oli lugenud üht raamatut jõulutraditsioonidest. Seal oli kirjas, et jõuluõhtul võiks süüa 12 korda. Nemad arvasid, et mina võiksin seda koos nendega teha. Mul oli päris raske neile selgitada, miks ma seda teha ei saa. Sel õhtul on mul ju kiire. Ma ei saa ühe pere juures nii kaua olla, siis on teised lapsed kurvad.
I: Lastel on alati palju soove, mida nad sinu käest tahavad. Aga mis on sinu soov? Kas sa unistad millestki?
J: Jah, ikka unistan. Aga oma unistusi ma kõva häälega välja ei ütle, sest siis ei lähe need täide!
I: Selles on sul muidugi õigus. Jõuluvana, aitäh huvitava vestluse eest! Ilusat jõulukuud!
J: Võta heaks! Rahulikku jõulukuud!
Seleta ja jäta meelde!
Sõna või väljend |
Seletus või näide |
erinev |
Meie klassis on kõik lapsed väga erinevad ja see on tore. |
gloobus | Vaatame gloobuse pealt, kus on Austraalia! |
kiirustama | Me kiirustame bussi peale, sest me ei taha trenni hiljaks jääda. |
selgitama | ehk seletama. Selgita mulle, mida sõna „tähtis” tähendab! |
tähtis | ehk oluline. Minu sõber on minu jaoks väga tähtis! |
täide minema | ehk päriselt juhtuma. Ma loodan, et minu unistus läheb täide! |
unistus | Mul on palju unistusi. |
8. Tee vihikusse tabel!
Tee vihikusse selline tabel:
Mis on jõuluvana | Kas see on ka |
… … | … … |
Võrdle oma tabelit pinginaabri tabeliga! Mis on sarnane, mis on erinev?
9. Vasta küsimustele intervjuu põhjal!
- Kes omavahel rääkisid?
- Millest nad omavahel rääkisid?
- Mitu küsimust intervjueerija küsis?
- Mida meeldib jõuluvanale pärast jõule teha?
- Mitmest naljakast olukorrast jõuluvana rääkis?
- Räägi need naljad oma sõnadega uuesti!
MÄNGIME!
50 sõna jutt
Õpilased moodustavad paarid. Õpetaja annab neile paberi või õpilased kirjutavad ühte vihikusse. Paarilised peavad kirjutama jutu, mis koosneb 50 sõnast ning kus ükski sõna ei kordu. Pärast loetakse jutt klassi ees teistele ette.
NB! Soovitatav on ette anda ka maksimaalne kirjutamise aeg, nt 10 minutit.
NB! Vastavalt klassi tasemele saab kirjutada lühemat või pikemat juttu.
Mängus võiks jutt olla seotud talve, jõulude või jõuluvanaga. Lastele võib ette anda ka jutu pealkirja.