Ülemaailmne haare
Svingiv New York
Järgmiseks jazz’i-keskuseks kujunes 1930. aastatel New York. Sving oli esimene jazz-muusika stiil, mis levis muusikalide, kino ja raadio kaudu ka Ameerika Ühendriikidest väljaspool.
„Nelja löögi jazz“
Svingi kuldaeg kestis ligikaudu 10 aastat (1935–1945). Stiil sai oma meloodiad kas originaalloomingust või tuntud laulude seadetest. Harmoonia muutus võrreldes varasema jazz’iga lihtsamaks, oli tunda enam euroopalikke sugemeid.
Svingi kohta öeldakse „nelja löögi jazz“: selles paigutuvad takti rõhud kõigile neljale löögile. Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annab svingile erilise kiikuva ja õõtsuva rütmika:
Ajastu nimed
- pianistid Duke Ellington, Count Basie
- trombonistid Glenn Miller, Tommy Dorsey
- tenorsaksofonist Coleman Hawkins
- klarnetistid Benny Goodman, Artie Shaw
- Ella Fitzgerald
- Billie Holiday
- Louis Armstrong
- Frank Sinatra
- Nat King Cole Kuula
Big Band
Svingiajastul kujunes välja täiesti uut tüüpi ansambel: bigbänd. See võimsa kõlajõuga orkester mõjus suurlinna uutes meelelahutuskohtades paremini.
Orkestri koosseisus oli 12–17 pillimeest:
- 3–4 trompetit
- 2–4 trombooni
- 4–5 saksofoni
- klaver, kitarr, kontrabass ja trummid
Svingorkestrite muusikud olid head nooditundjad, seetõttu kõlas bigbändimuusika elegantselt ja väljapeetult.
Solisti pillitämber muutus bigbändi toetusel säravamaks kui kunagi varem, seetõttu kerkis 1930. aastatel esile ka palju suurepäraseid instrumentaliste.
Benny Goodman. Glenn Miller
Svingikuningas Benny Goodman
Klarnetist Benny Goodman (1909–1986) tegi oma euroopaliku jazz’i-tõlgitsusega svingmuusika vastuvõetavaks ka neile, kes sellesse muusikasse seni ükskõikselt olid suhtunud.
Tema fantaasiaküllane ja tehniliselt äärmiselt viimistletud klarnetimäng oli ideaal paljudele jazz-klarnetistide järgmistele põlvkondadele. Seetõttu on Goodmanile omistatud austav svingikuninga tiitel.
Benny Goodmani orkester
1934. aastal Chicagos asutatud orkester on n-ö kaubamärk, mille järgi teatakse Goodmani nime tänapäevani. Kollektiiv toetus võrdselt solistidele ja laitmatule ansamblile.
Tähelepanu all olid dünaamilised varjundid, intonatsiooni ja koosmängu täpsus, detailideni ühtlustatud hingamine, keelelöögid ja puhkpillide tooni kvaliteet.
Goodmani ansamblid
1935. aasta suvel hakkas Benny Goodman oma 13-liikmelise orkestri muusikutest moodustama ka väikseid ansambleid. Nendes oli muusikutel suurem voli improviseerida.
Goodmani esimeses trios mängisid peale tema enda veel trummar Gene Krupa ja mustanahaline pianist Teddy Wilson. Sel ajal oli niisugune avalik rassibarjääri ületamine Ameerikas paljudele paras katsumus ning tõi endaga kaasa loendamatuid sekeldusi ja ebameeldivusi.
Saade Benny Goodmani orkestrist. Kuula
Glenn Miller – ideaali kujundaja
Trombonist Glenn Milleri (1904–1944) orkester oli samuti svingmuusika tippkollektiiv. Glenn Miller arranžeeris hästi, kirjutas häid laulutekste ja oli hea organisaator. Tema orkestri koosmängu ja kõlatäiust imetleti. Milleri orkestri lüürilist svingi võib kuulda tolleaegses tuntud muusikalifilmis „Päikesepaistelise oru serenaad“.
Saade Glenn Milleri orkestrist. Kuula
Kuula
Joe Garland, Andy Razaf. „In the Mood“
Al Feldman, Ella Fitzgerald. „A-tisket, A-tasket“
Mõtle
1930. aastate suures jazz-orkestris mängis
- 4–5 saksofoni
- 1–2 tuubat
- 3–4 trompetit
- 2–4 trombooni
- 2–3 metsasarve
Rütmigrupi koosseisu kuulusid
- klaver
- trummid
- ksülofon
- kitarr
- timpanid
- kontrabass
Bigbändis oli toona muusikuid
- 13–19
- 12–17
- 21–26
Vii laulja tema laulu juurde.
- Louis Armstrong
- Nat King Cole
- Ella Fitzgerald
- Billie Holiday
- Frank Sinatra
- What a Wonderful World
- L-O-V-E
- Blue Skies
- Gloomy Sunday
- New York, New York
Märka
„Stompin’ at the Savoy“
Mahe ja tantsulik svingistiilis pala kõlab viimistletud täpsusega, kuid säilitab siiski rütmiliselt kiikuva liikumise.
Edgar Sampsoni (1907–1973) pala „Stompin’ at the Savoy“ põhineb 32-taktilisel vormiskeemil. See koosneb neljast 8-taktilisest osast, mida tähistatakse vastavalt AABA ja mille aluseks on kindel akordijärgnevus (chorus). Erandlik on neljas chorus, kus teine A-osa on välja jäetud.
Muusikalise idee alus on kahest akordist koosnev motiiv. Kõigepealt esitavad selle sordiiniga vaskpuhkpillid, neile vastavad saksofonid lühikese fraasiga.
Pala salvestamise aastal (1936) oli Benny Goodmani orkestris 13 muusikut.
Vaskpuhkpillid | Puupuhkpillid | Rütmigrupp |
|
|
|
Muusika jälgimine
Esimesele chorus’ele eelneb lühike sissejuhatus. Seejärel kuuled kahest akordist koosnevat motiivi. Pööra tähelepanu tämbrite erinevusele:
- vaskpuhkpillid ja saksofonid
- solistid (esiplaanil) ja toetavad pillid (saatefoonil)
Edgar Sampson. „Stompin’ at the Savoy“
Paljudel inimestel seostuvad pillide tämbrid teatud värvitooniga. Määra igale pillitämbrile värv. Tekib omamoodi värvijärgnevus, mis muudab muusika sinu jaoks nähtavaks.
Muusika kuulamise skeem
Chorus 1 | A saksofonid vastavad | A saksofonid vastavad | B sordiiniga | A saksofonid vastavad |
Chorus 2 | A sordiiniga | A sordiiniga | B saksofonid taustal | A sordiiniga |
Chorus 3 | A saksofonid taustal | A saksofonid taustal | B saateks ainult rütmigrupp | A saksofonid taustal |
Chorus 4 | A saksofonid | B taustal saksofonid ja vaskpuhkpillid | A saksofonid vastavad |
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ