Transpordi­liigid. Euroopa peamised transpordi­koridorid

Transpordi ehk veonduse all mõeldakse inimeste, kaupade, materjalide vms ümber­paiguta­mist ruumis. Teede ja veo­vahendite alusel eristatakse transpordi­liike. Transporti­mine toimub põhiliselt maa, õhu, vee ja toru­juhtmete või nende kombinat­sioo­nide kaudu (näiteks pumbatakse nafta mööda torusid laevale ja veetakse sihtkohta mööda veeteed, sealt edasi aga autodega jae­müüja­teni). Kaupade veo­protsess sisaldab omakorda mitmeid erinevaid etappe: kaupade kogumine, laadimine, vedamine. Nende tegevuste järje­kord võib vastavalt vajadusele ja kaupadele varieeruda.

Maismaatranspordi liikideks on maantee-, raudtee- ja toru­transport.

Maanteetransport on reisijate või kaupade transporti­mine teedel. Selle veondus­haru eeliseks on majanduslik efektiivsus, kiire kohale­toimeta­mise võimalus (näiteks kiiresti rikneva kauba veda­misel), kauba asukohta on lihtne jälgida, kauba kohale­toimeta­mine on paindlik, teenuse kvaliteet on kõrge.

Negatiivseteks asja­olu­deks võivad olla viivitused ummikute tõttu, halb ilm, hooletu sõit, mis võib kaupu vigas­tada, aga ka kallidus pikkadel vahe­maadel ja piiratud veovõime. Lühikestel vahe­maadel ja kergemate kaupade vedamiseks kasutatakse väiksemaid autosid või kaubikuid, suurte vedude jaoks rekasid.

Pikkade vahemaade ja mahukate kaupade korral kasutatakse enamasti raud­tee­transporti. Peamine transpordi­vahend on rong. See tagab reisijate ja kauba kiire kohale­toimeta­mise, on energia­säästlik ja suure mahutavu­sega, tekitab vähem õhu­saastet, on turvaline ja usaldus­väärne. Kuid ka siin võib tekkida ette­nägema­tuid ajalisi viivitusi (näiteks tehnilise rikke korral või rongide aja­kava muutumise tõttu).

Euroopa riigid peavad laialdast ja efektiivset raud­tee­võrgustikku väga tähtsaks. Oma osa on raud­tee­vedude osa­tähtsuse tõusule andnud ka bensiini­hinna jätkuv tõus. Euroopas on suuremad linnad üksteisele enamasti lähedal, mugav ja täpse graafiku alusel sõitev raud­tee­transport ei sõltu ilmastiku­oludest, raud­tee­jaamad asuvad tavaliselt linnade keskustes, mitte kaugel nagu lennu­jaamad. 1959. aastal loodud Eurail passi saab kasutada reisimiseks 33 Euroopa riigis enne­kõike rongidega, kuid lisanduvad teatud praami- ja linnade­vahe­liste busside teenused.

Torutranspordi korral teisaldatakse terasest või plastist toru­juhtmete süsteemi kaudu naftat, nafta­saadusi, gaasi, vedelikke, aga ka tahkeid aineid. Teiste transpordi­liikidega võrreldes on toru­transport odavam, kesk­konna­sõbralikum ja kõige automati­seeritum. Toru­juhtmeid saab paigaldada nii maa peale kui ka vee alla. Näiteks asub Soome lahe põhjas 2019. aastal avatud maagaasi torujuhe Balticconnector, mis ühendab Eesti ja Soome gaasivõrgu.

Õhutransport ehk lennutransport on inimeste ja kaupade vedu lennukite ja kopteritega. Selle eeliseks on võimalus kiiresti läbida pikki vahemaid, kuid negatiivseks küljeks suur kütuse­kulu. Õhu­transpordis on kõrge­tasemeline teenindus. Kuna kauba kohale­toimeta­miseks kulub vaid 24 kuni 48 tundi, on ooteaeg seega lühike. Negatiivne on lennu­transpordi kulukus ja võimalikud lendude hilinemised või tühistamised.

Transiitvedu on kaupade või reisijate vedu ühest riigist teise läbi kolmanda riigi. Kaupu proovitakse sellel teekonnal võimalikult vähe ümber laadida, see jälle annab eelise auto­transpordile, mis katab teiste transpordi­liikidega võrreldes kõige suurema territooriumi. Transiit­vedusid võivad mõjutada poliitilised tegurid (näiteks rahu­tused läbitavas riigis), loodus­õnnetused või ka kestvad teetööd. Võib suureneda transporti­miseks kuluv aeg, aga ka veokulud (eri riikide erinevad tolli­tariifid, sadama- või veomaksud, doku­men­tide vormista­mine).

Kiireks piiriüleseks kauba­saat­miseks on vaja korras ja toimivaid maanteid, raudteid, sadamaid, lennu­jaamu – terviklikku logisti­list süsteemi. See toob vajaduse koordi­neerida riikide­vahelise taristu ja transpordi­ühenduste rajamist. Hästi toimiv transport on oluline nii iga riigi kui ka kogu Euroopa majandus­liku ja sotsiaalse arengu jaoks. Paremad liikumis­võimalused aitavad kaasa majandus­kasvule ja uute töö­kohtade loomisele. Euroopas on transpordi alal tööl umbes 10 miljonit inimest ja see sektor annab ligikaudu 5% Euroopa Liidu SKP-st.

Euroopas on eesmärgiks ühtse turu­piir­konna loomine, et eden­dada kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumist.

Euroopa Liidu taristu­poliitika näeb ette luua üle­euroopa­line transpordi­võrgustik (TEN-T – Trans-European Transport Network), kus on omavahel ühendatud maanteed, raudteed, lennu­väljad ja sise­veeteed. 2030. aastaks peaks olema loodud üheksa põhilist transpordi­koridori, kus kaks koridori ühendavad omavahel põhja ja lõuna, kolm koridori ida ja lääne. Lisaks neli diagonaalselt kulgevat koridori, mis ühendavad kõik ühtseks tervikuks.

Kõige selle eesmärk on inimeste, kaupade ja teenuste kiirem liiku­mine ning üldine konkurentsi­võime kasv. Lisaks uutele transpordi­koridoridele tuleb uuendada ka juba olemas­olevat teede­võrku, et muuta see lihtsasti kasutatavaks ja tõhusaks.