Veere, päike!

Aeg liigub kogu aeg edasi. Ta ei jää kunagi seisma. Vanasti arvati aega aastaaegade järgi. Öeldi näiteks: „See poiss on kaheksa talve vana.” See tähendas, et ta on kaheksa-aastane. Aasta jaotati kaheks võrdseks osaks – talveks ja suveks. Sügist ja kevadet pidas vanarahvas suve ja talve vaheliseks sillaks. Tänapäeval arvutame aega ööpäeva, nädala, kuu, aasta ja sajandi kaupa.

VEERE, PÄIKE!

(karjalapse laul õhtul)

Parajalt

Eesti rahvalaul

veere, päeva, vetta mööda, elle-elle …

lase kaselatvu mööda, elle-elle …

Veere sinna, kus su veli, elle-elle …

sõõri sinna, kus su sõsar, elle-elle …

Veli viie versta taga, elle-elle …

sõsar kuue kuuse taga, elle-elle ….

Seal sind hellalt hoietakse, elle-elle …

peo peal sind veetakse, elle-elle …

kamalus sind kannetakse, elle-elle …

pannaks padjule magama, elle-elle …

siidi sisse puhkamaie, elle-elle …

kullasängi kukkumaie, elle-elle …

hõbesängi hõljumaie, elle-elle …

Millega saab mõõta aega?

Päike

Vanad eestlased austasid väga loodust. Päikest kutsuti ka taeva silmaks ja päevaks. Vanarahvas seadis kõik oma päevatööd ja tegemised päikese järgi.

Ülesanne 46

Kirjuta viis noodijoonestikule töövihikus. Tee ise viisile sõnad. Esita laul.
Miks on päike meile nii tähtis?