Rõõmu väljendus
Igal rahval on oma tantsud ja tantsimisviis, mis on seotud selle rahva vaimulaadi, eluviisi ja kodupaiga loodusega. Tantsitakse oma rõõmuks ja nii, nagu pillilugu tantsima sunnib.
Labajalg
Labajalavalss „Ai, niga-naga“ (Anton Adamsoni järgi, Vändra)
Labajalavalss
Labajalavalss on vana eesti tants 3/4 taktimõõdus. Labajalavalsi nimetus tuleb sellest, et tantsu ajal astus jalalaba tervenisti põrandale.
Tantsima pidi nii tasaselt, et muna pea pealt maha ei tohtinud veereda!
Vanal ajal tantsiti labajalavalssi vooris ehk üksteise järel sabas liikudes. Olenevalt sellest, kuidas rivi liikus, sai põrandale justkui erinevaid kujundeid (ring, uss, spiraal, loog, viirg, värav) joonistada.
Tantsu saateks mängis torupill. Kui pillimees väsis, jätkati tantsu laulu saatel.
1. Millest tuleb nimetus „labajalavalss“?
- Tantsides astuti jalalabaga põrandale
- Tantsida tohtisid ainult lampjalgsed
2. Kuidas pidi labajalavalssi tantsima?
- Hüpeldes
- Tasaselt
3. Mida tähendab „vooris tantsima“?
- Üksteise järel sabas tantsima
- Üle põranda maleruudus tantsima
Kaks sammu sissepoole
Reinlender
- Reinlender on paljude rahvaste seas tuttav tants.
- Reinlenderi nimetus tuleneb Reini jõest Saksamaal, kust see tants pärit on.
- Reinlender on 2/4 taktimõõdus paaristants.
- Tantsusammud saab selgeks mänguga „Kaks sammu sissepoole“.
1. Kust tuleneb nimetus „reinlender“?
- Reini jõest Saksamaal
- Seine’i jõest Prantsusmaal
2. Kuidas tantsitakse reinlendrit?
- Paaris
- Vooris
3. Mis on reinlendri taktimõõt?
- 2/4
- 1/2
Kaera-Jaan
Eesti rahvaviis. „Kaera-Jaan“
- Tantsige „Kaera-Jaani“.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ