Inimkeel
Inimesed on loomariigis ainsad, kes suhtlevad omavahel keelt kasutades. Ka loomad kasutavad mitmesuguseid suhtlemise viise (liigutusi, häälitsusi), kuid inimkeel on kõige mitmekülgsem ja keerukam. Keel on tekkinud ja arenenud sadade tuhandete aastate vältel. Seda on mõjutanud geograafiline ja kultuuriline eripära. Keel on nii oluline, et ilma kõne- või viipekeeleta pole võimalik ka teiste vaimsete võimete areng.
Arutlemiseks
- Miks on inimkeeled maailma eri paigus erinevaks arenenud?
- Milliseid keeli sina oskad? Milliseid keeli tead veel nimetada?
Keele omandamine
Keel omandatakse kindlal vanuseperioodil, mida nimetatakse n-ö tundlikuks eaks. Lapsed õpivad kõnelema esimese eluaasta lõpus. Kaheaastane laps oskab umbes 150–300 sõna ringis. Kolmandaks eluaastaks kasvab sõnavara ligikaudu 1000 sõnani. Kui laps selles vanuses ei kuule inimese kõnet ega harjuta rääkimist, võib hilisemas vanuses kõnelema õppimine olla väga raske, mõnel juhul aga võimatu.
Arutlemiseks
- Mis on tundlik iga? Mis sa arvad, kas iga asja õppimiseks on olemas tundlik iga?
Lapsed, kes on üles kasvanud loomade keskel
Maailmas on palju legende loomade juures üles kasvanud inimlastest. Üks tuntumaid on legend Rooma linna rajajatest Romulusest ja Remusest, kelle kasvatas üles emahunt. Tegelikult on teada mitu juhtumit, kus inimlapsed on üles kasvanud suhtlemata teiste inimestega ja kuulmata inimkõnet. Kõik need juhtumid on näidanud, et lapsed käituvad samamoodi kui loomad. Katsed õpetada neile inimlikke kombeid pole olnud edukad. Nad ei oska kõnelda ja kõne omandamine on väga vaevaline. Tavaliselt õpivad metsikult kasvanud lapsed ära vaid üksikud sõnad. Kuid sõnade tähendusest arusaamine ja lausete koostamine on neile raske.
Arutlemiseks
- Miks ei suuda loomade keskel üles kasvanud lapsed inimlikke kombeid edukalt ära õppida?
Isegi kurdid lapsed…
Inimlaps omandab emakeele loomupäraselt, ilma et keegi talle seda õpetaks. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega.
Kõik normaalsetes tingimustes kasvanud lapsed õpivad emakeele ära niisama endastmõistetavalt kui käimise. Isegi kurdid imikud hakkavad selles vanuses, kui kuuljad eakaaslased alustavad lalisemist, tegema kätega žestikuleerivaid liigutusi. Hiljem leiutavad nad esimesed viipemärgid ja panevad neist lõpuks kokku lihtsaid lauseid – isegi siis, kui vanemad ei ole neile viipekeelt õpetanud.
Jürgen Broschart. Kõnelemise taltsutamatu kunst. GEO, juuli-august 2010
Kes on polüglotid?
Väikesed lapsed suudavad kergesti õppida ära võõra keele. Vanemaks saades muutub see järjest raskemaks. Erandiks on nn polüglotid ehk inimesed, kes suudavad kergesti omandada palju keeli. Võimalik, et neil ei lõpe keele omandamiseks tundlik iga nagu teistel inimestel, samuti on polüglottidel väga hea keelevaist.
Arutlemiseks
- Mis muudab sinu jaoks keelte õppimise lihtsaks? Too näiteid.
6000–7000 keelt
Maailmas on 6000–7000 erinevat keelt. Täpne arv ei ole teada, sest veel tänapäevalgi avastatakse rahvaid, kes kõnelevad senitundmatuid keeli. Praegu maailmas kõneldavatest keeltest võivad pooled olla juba selle sajandi lõpuks välja surnud.
Mõned keeled on omavahel sarnased. Näiteks eestlased ja soomlased on sugulasrahvad ning sellepärast on eesti ja soome keeles palju ühiseid sõnu. Samuti on sarnaseid sõnu omavahel ajalooliselt tihedalt suhelnud rahvastel. Nii on eesti keelde saksa keelest jõudnud sõna „kartul“ (sk k Kartoffel) ja vene keelest „aken“ (vn k окно [akno]). Samas on paljudes maailma keeltes tuntud sõna „saun“ (nt ing k sauna), mis on Soome ja Eesti algupära.
Arutlemiseks
- Tuleta meelde eesti keelest õpitut. Mida sa tead eesti keele päritolust ja kujunemisest?
Ilus eesti keel
2009. aastal valisid Rakvere põhikooli õpilased kõige ilusamaks eestikeelseks lauseks „Ema hool on kullast kallim”. Samuti pakuti niisuguseid lauseid või sõnakombinatsioone nagu „Suus sulav šokolaad”, „Emme, lähme tuttu!”, „Armas väike Eestimaa on kõigi eestlaste suurim aare” ning „Lõõmava valguse kullas heliseb habras liblikalend”.
2011. aastal valis Ülenurme lasteaed kõige ilusamaid eestikeelseid sõnu. Nendeks osutusid järgmised sõnad: elu, lapsed, puhkus, naer, ausus, usaldus, hoolitsus, hoolivus, sõprus, kodumaa, Eestimaa, emakeel, õnnelik, kodusoojus, isamaa, lootus.
Arutlemiseks
- Milline on sinu meelest kõige ilusam eestikeelne lause ja sõna?
- Valige klassis kõige ilusam eestikeelne sõna ja lause.
Johannes Aavik
Johannes Aavik (1880–1973) oli eesti keeleteadlane, kes valdas vähemalt kuut keelt. Ta rikastas ja uuendas eesti keelt. Näiteks on tema soovitusel eesti keeles sellised soome keelest laenatud sõnad nagu haihtuma, kogema, lakkama, moodustama, omama, süvenema, üllatama. Aaviku kunstlikult loodud sõnade hulka kuuluvad näiteks roim, laup, kolp, siiras, süüme, relv jt. Sõna relv loomist mäletab Aavik niiviisi: „Mõtlesin, et see peab kõlama nagu metallese. [---] R on niisugune sõjakas häälik, see peaks sees olema, proovisin ralv, rilv, relv, rõlv, aga relv tundus kõige paremana.“
Arutlemiseks
- Otsi internetist, milliseid sõnu on Johannes Aavik veel eesti keelde toonud.
Kunstlikult loodud keeled
Maailmas on peaaegu kolmkümmend kunstlikult loodud keelt ehk tehiskeelt (mondial, volapük, novial, bolak). Igaüks neist on loodud usus, et sellest võiks saada rahvusvaheliselt kasutatav universaalkeel. Üks populaarsemaid ja laiemalt kasutatav on esperanto keel, mille töötas välja Poola silmaarst Ludwig Zamenhof. Esperanto grammatika on lihtne ja korrapärane, erandeid ei ole, sellepärast on seda lihtne õppida.
Arutlemiseks
- Mis sa arvad, kas on vaja rahvusvaheliselt kasutatavat tehiskeelt?
- Uuri, kuidas öeldakse esperanto keeles „tere õhtust”.
Piiblilegend Paabeli tornist
Jumal nägi ette, et inimesed hajuvad mööda maailma laiali ning moodustavad erinevaid rahvaid. Ent inimesed ei tahtnud jumalikule nõudmisele alluda ja ütlesid upsakalt: „Tulge, ehitagem enestele linn ja torn, mille tipp oleks taevas, ja tehkem enestele nimi, et me ei hajuks üle kogu maailma!” Inimesed asusidki elama ühte keskusesse ning hakkasid ehitama võimsat tsikuraati, mis pidi ulatuma taevasse.
Ent sõnad, mida Jumal oli öelnud, pidid teoks saama. Jumal vaatas linna ja torni ning üht rahvast, kel oli üks keel. Ta mõistis, et need inimesed on liiga uhkeks läinud, ning otsustas ehitajate keeled segamini ajada, et nad üksteist enam ei mõistaks. Paabeli torni ehitus jäi katki. Seejärel pillutas Jumal inimesed laiali üle kogu maailma.
Maailma kirjeldamine erinevates keeltes
Erinevad keeled kirjeldavad ümbritsevat maailma erinevalt. See on tingitud sellest, et keel kujuneb vastavalt keskkonnale, kus seda kasutatakse. Näiteks on Soome, Rootsi ja Norra põhjaosas ning Venemaal Koola poolsaarel elavatel saami rahvastel 300 sõna lume ja jää tähistamiseks. Näiteks vahtsa – värske lumi, mis on vana peale langenud; suovdnji – värske lumi, millel on alles kõnnitud; čiegar – lumi, mille peal on vanad jäljed; bulltje – lumi, mis on jäänud maja külge.
Kuidas kirjeldavad keeled värve?
Kõik inimesed tajuvad värve sarnaselt, kuid keeled kirjeldavad neid erinevalt. Näiteks on eesti keeles eraldi sõnad „sinine” ja „roheline”. Jaapani keeles oli aga pikka aega üks ja sama sõna nii rohelise kui ka sinise värvi jaoks. Seda hääldatakse ao. Uuemal ajal on lisandunud sõna midori, mis tähistab rohelist. Kuid taimede, õunte ja valgusfoori rohelise värvi kohta ütlevad jaapanlased endiselt ao. Sellepärast on Jaapanis foori roheline tuli kergelt sinaka varjundiga.
Arutlemiseks
- Eesti keeles on olemas sõnad rohelise ja sinise jaoks, kuid puudub eraldi sõna sinakasrohelise värvi jaoks. Kui seda sõna oleks väga vaja, siis võiks selle luua. Mõtle välja uus sõna sinakasrohelise värvi jaoks.
Küsimused
- Mille poolest erineb kirja- ja kõnekeel?
- Miks ei õpi loomade keskel kasvanud lapsed rääkima, kuigi isegi kurdid imikud teevad seda?
- Mõtle välja paar sõna või lauset mõnes võõrkeeles või murdes (nt Setu või Võru), mida sinu klassikaaslased tõenäoliselt ei tea. Kirjuta need paberile või tahvlile ja joonista iga sõna või lause juurde pildike. Palu ülejäänud klassikaaslastel ära arvata, mida need sõnad tähendavad.
Ma tean, et...
Keel on vajalik suhtlemiseks. Selleks, et inimene omandaks keele ja kõne, peab ta kuulma inimkõnet juba varasest east. Kuigi inimesed tajuvad maailma sarnaselt, kirjeldavad erinevad keeled seda erinevalt. Põhjuseks on see, et keel kujuneb vastavalt keskkonnale, kus seda kasutatakse.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ