Tund 4

  • Mõistekaardi ,,Toiduained” järgi jutustamine
  • Toiduained kodus. Toiduainete nimetused ainsuses ja mitmuses
  • Dialoog „Tiina, kas sa tead, mida tähendab anoreksia?”
  • Tervisenädal
  • Kuidas kindlalt EI öelda?
  • Roberti kiri
  • Õiged söömisharjumused. Arsti nõuanded

248. Loe ja jutusta.

Loe sõnastiku abil ja jutusta.

Kõik inimesed vajavad eluks toitu. Toit annab energiat. Vanasti vaevas pikal merereisil madruseid tihti suur väsimus ja nõrkus, valud ja verejooksud. Kaua aega oli arusaamatu, millest selline haigus tuli. Reisidel oli kaasas piisavalt toitu: kuivikuid, soolaliha, jahu ja suhkrut. Nälga ei pidanud keegi taluma. Ometi olid inimesed haiged. Nüüd teatakse, et ainult niisugusest toidust inimene söönuks ei saa. Meie keha vajab mitmekesist toitu. Eriti vajatakse sellist toitu, mis sisaldab vitamiine. Kuivikutes, soolalihas, rasvas, jahus ja suhkrus vitamiine ei ole. Samuti pole vitamiine šokolaadis, kompvekkides, küpsistes, kookides, limonaadis.

E-ülesanne 1

Kõik inimesed vajavad eluks 

Toit annab 

Vanasti vaevas madruseid pikal merereisil väsimus ja 

Kaua oli arusaamatu, millest see  tuli.

 ei pidanud keegi taluma.

Meie keha vajab  toitu.

Eriti on vaja toitu, mis sisaldab 

Šokolaadis ja küpsistes  ei ole.

249. Joonista mõistekaart.

Joonista vihikusse mõistekaart teemal „Toiduained”. Täienda seda sobivate sõnadega.

250. Loe ja täienda.

Loe sõnaraamatu abil. Kui vaja, täienda oma mõistekaarti sõnadega tekstist.

Hei, hei, kõik tüdrukud ja poisid! Talv läbi olete kindlasti hommikuti söönud ainult võileibu ja putrusid. Kas pole ära tüüdanud?

Pakun teile ühe väga värskendava roa lihtsa retsepti. Tuleb muretseda võimalikult palju erinevaid puuvilju: banaane, pirne, kiivisid, ploome, kirsse. Hea oleks lisada mõned marjad: äkki leiad külmkapi sügavkülmast mõned vaarikad, maasikad, natuke mustsõstraid… Aga kui sul juhuslikult pole mõnda neist võtta, siis pole sellest midagi hullu, kasuta neid, mis parajasti kodus on. Seejärel lõika kõik puuviljad väikesteks tükkideks. Kui kodus on köögikombain, siis saab kiiremini. Ongi peaaegu kõik valmis. Jääb üle vaid veidi suhkrut lisada ja serveerida. Kui oled maiasmokk, pane puuviljadele jäätist või vahukoort peale. Head isu!

Tiina

251. Kirjelda.

Kirjelda, mis on riiulitel ja mis on köögikapil. Mis võiks olla köögikapis ja sahtlites?

E-ülesanne 2

          • manna
          • loorber
          • metsmaasikad
          • mustikad
          • odratangud
          • jahu
          • äädikas
          • kaalikad
          • kirsid
          • küüslauk
          • nuudlid
          • riis
          • makaronid
          • kaneel
          • kõrvits
          • pipar
          • sibul
          • pohlad
          • vaarikad
          • kapsas
          • punane peet
          • karusmarjad
          • pirnid
          • nisujahu
          • tomatid
          • suhkur
          • kurk
          • sool
          • jõhvikad
          • porgandid
          • punased sõstrad
          • tatar
          • kartulid
          • oad

          253. Loe.

          Loe. Koosta sõnaühendeid.

          Söön mida? Kasutan toiduks mida? Joon mida?

          Ainsus

          1. porgandit, kaalikat, hernest, tomatit, kapsast, viinerit, hapukoort, jogurtit, sellerit, suhkrut, mannat, tatart, sepikut, mineraalvett, äädikat, pipart, sinepit;
          2. teed, kakaod, võid;
          3. kohupiima, piima, liha, sealiha, loomaliha, lambaliha, vasikaliha, leiba, saia, kala, õuna, soola, mahla, muna;
          4. sinki, vorsti, verivorsti, sardelli, banaani, mandariini, apelsini, petti, riisi, suppi, praadi, toiduõli, peeti, tilli, peterselli, majoneesi, limonaadi, torti;
          5. jahu, küüslauku, putru, juustu.

          Mitmus

          1. mustikaid, maasikaid, vaarikaid, punaseid sõstraid, jõhvikaid, porgandeid, kaerahelbeid, sibulaid, herneid, kaalikaid, küpsiseid, maitseaineid, riisikaid, pilvikuid, pirukaid, viinereid.
          2. kiivisid;
          3. makarone, kirsse, ploome, pirne, mandariine, banaane, mune, puravikke;
          4. pohli, seeni, kukeseeni;
          5. puuvilju, juurvilju, õunu, granaatõunu, marju, viinamarju, karusmarju.

          254. Kasuta sõnu.

          Kasuta lausete lõpetamiseks eelmise ülesande sõnu.
          1. Aedviljasalati valmistamiseks kasutame tomateid, …
          2. Lihasalati valmistamiseks kasutame kartuleid, …
          3. Kõrvitsasalati valmistamiseks kasutame vett, …
          4. Võileibade tegemisel kasutan võid, …
          5. Aedviljasupi keetmisel kasutame herneid, …
          6. Piimasupi keetmiseks kasutame piima, …
          7. Pudru keetmiseks on vaja kaerahelbeid, …
          8. Külalistele pakun vasikapraadi, …
          9. Suppide ja praadide maitsestamiseks lisame sellerit, …
          10. Toorelt söön porgandit, …
          11. Praetult söön kotlette, …
          12. Keedetult söön juurvilja, …

          255. Loe.

          Lugege kahekõnet, kasutage selle all olevaid teemasid ja vestelge.

          – Tiina, kas sa tead, mida tähendab sõna anoreksia?

          – Anoreksia? Miks see sind huvitab?

          – Klassijuhataja ütles ühele meie klassi tüdrukule, et kui ta ennast veel kaua näljutab, haigestub ta anoreksiasse.

          – Kes see tüdruk on, kes ennast näljutab?

          – Ega Anu üksi, pooled meie klassi tüdrukud ei söö lihatoite, hamburgereid ega saiakesi, mitte midagi magusat. Koolisööklas jätavad nad tavaliselt kõik toidud alles. Kardavad paksuks minna. Sale olla on popp.

          – Arvan, et nad ei ole pärast enda näljutamist mitte saledad, vaid kõhnad. Ja selline toitumine on tervisele äärmiselt ohtlik. Kui inimene pikemat aega sööb vähe ja ühekülgset toitu, siis tekib isutus. Inimesel kaob söögiisu. Nägin üht filmi, kus tüdruk põdes anoreksiat. Seda oli jube vaadata. Tüdruk oleks peaaegu surnud. Aga meid anoreksia ei ohusta, sest meil sinuga, Mati, on hea isu. Istu lauda! Jätku leiba!

          1. Ta toitub õigesti: sööb vaheldusrikast toitu.
          2. Ta toitub valesti. Sööb ühekülgset toitu.
          3. Mõni inimene ei söö mõnd kindlat toitu, näiteks seeni, maksapasteeti, maasikaid, ei joo piima.
          4. Koolisöökla menüü on mitmekesine.
          5. Koolisöökla ei arvesta õpilaste soovidega.
          6. Paljud tüdrukud näljutavad ennast.
          7. Anoreksia on raske haigus.
          8. Et terve ja heas tujus olla, söön vaheldusrikast toitu.

          256. Loe ja jutusta.

          Loe. Jutusta üritustest, mis Mati ja Tiina koolis korraldati. Millisest üritusest oleksid sina tahtnud osa võtta? Miks?

          Tervisenädal

          Esmaspäev
          ​kooli võimla
          ​algus kell 13.00

          Muusika ja hea enesetunne
          ​Võimlemiskavade konkurss: iga klass esitab muusika saatel kolmeminutilise lõbusa võimlemiskava.

          Teisipäev
          ​aula
          ​algus kell 14.00

          Kunst ja reibas meeleolu
          ​Karikatuurinäituse „Tervis kõverpeeglis” avamine.
          ​Klassidevaheline plakativõistlus teemal „EI suitsetamisele!”

          Kolmapäev
          klassides päeva jooksul

          Teadmised ja tervis
          ​Esmaabiõppus. Õpime käe-, jala- ja peahaavu siduma, päeva jooksul
          ​Film esmaabi andmisest.

          Neljapäev
          ​staadionil
          ​algus kell 9.00

          Sport ja terve süda
          ​Spordipäev. Kavas: võrkpallivõistlus õpetajate ja õpilaste vahel, täpsusvisked, teatejooks, hüppenöörivõistlus, kolme rõnga puusal keerutamise võistlus, noormeestele kätel seismise võistlus.

          Reede
          ​koolisöökla
          ​kell 13.30

          aula
          ​kell 18.00

          Tervislik toit ja normaalne kehakaal
          ​Tervislike salatite valmistamise konkurss, maitse hindajaks kool ja kokad.
          ​Parimad retseptid lisatakse meie söökla menüüsse.

          Tervisenädala lõpetamise disko. Tasuta sissepääs kõikidele konkursside
          ​võitjatele ja neile, kes saali ukse ees suudavad teha 20 kükki.

          Jäta meelde!

          Jäta meelde, kuidas kindlalt EI öelda.

          Ei, ei ja veelkord – ei!
          ​Ära tülita mind! Ma pole pakkumisest huvitatud.
          ​Ärge tülitage! Mind ei huvita teie pakkumine.
          ​Sellisest pakkumisest ei saa juttugi olla!

          Sellisest pakkumisest ei taha ma midagi kuulda.
          ​Selline asi ei tule kõne allagi!
          ​Jätke mind rahule! Ma ei soovi sinuga (teiega) tegemist teha.

          257. Koostage lühidialooge.

          Koostage lühidialooge (4–6 repliiki). Keelduge antud ettepanekust kategooriliselt.
          • Lähme mõnda kiirtoidukohta. Mul on kõht hirmus tühi!
          • Mul on joogijanu. Osta mulle siidrit!
          • Proovi, kui maitsev kook! Tahad, ostan sulle ka.
          • Sa oled nii närviline! Söö rohkem šokolaadi, see rahustab.
          • Mu vend laskis teha käe peale tätoveeringu. Teeme meie ka!
          • Kas sa nägid juba Leena hambakaunistust? Äkki laseksime endale ka panna?
          • Lähme laupäeval rulaga trikke tegema!

          258. Loe e-kirja.

          Loe e-kirja. Kirjuta kirjale vastus.

          259. Loe ja aruta.

          Loe arsti nõuandeid. Arutage, kas ja miks on kerge või raske neid nõuandeid täita.

          Õiged söömisharjumused

          • Söö aeglasemalt!
          • ​Söö rohkem puu- ja juurvilja! See annab täiskõhutunde ja vähe kaloreid.
          • Kasuta väiksemaid toidunõusid, siis tunduvad portsjonid suuremad.
          • Televiisorit vaadates ära söö kartulikrõpse ning maiustusi.
          • Ära jäta söögikordi vahele! See suurendab isu ja on otsene põhjus ülesöömiseks.

          260. Koosta lühidialooge.

          Koostage lühidialooge (kokku 4–6 repliiki).

          Situatsioonid:

          • Sa palud kooli arstikabinetist valuvaigistavat tabletti, sest sul hakkas tunnis hammas valutama.
          • Sa oled märganud, et pinginaaber kissitab alati silmi, kui tahvlile vaatab.
          • Silmaarst kirjutas sinu klassiõele (klassivennale) välja prillid, aga ta ei taha neid kanda.
          • Su klassivend (klassiõde) on kogu aeg prille kandnud, viimasel ajal aga ei kanna. Sa ei tea, et tal on prillide asemel kontaktläätsed.

          Uued sõnad

          kõhnaks jääma, kõhnaks jääda, jään kõhnaks – худеть

          lülita/ma, -da, -n (sisse, välja) – включать, выключать

          näljuta/ma, -da, -n – морить голодом

          ohusta/ma, -da, -n – подвергать опасности

          paksuks minema, paksuks minna, lähen paksuks – полнеть

          rahule jätma, rahule jätta, jätan rahule – оставлять в покое

          sisalda/ma, -da, -b – содержать

          vaeva/ma, -ta, -b – мучить, тяготить

          haav, -a, -a – рана

          nälg, nälja, nälga – голод

          puus, -a, -a – бедро

          roog, roa, rooga – блюдо

          toitumi/ne, -se, -st – питание

          toode, toote, toodet – изделие, продукт

          veri, vere, verd – кровь

          verejooks, -u, -u – кровотечение

          kõver, -a, -at – кривой

          nälja/ne, -se, -st – голодный

          piisavalt – достаточно

          pole midagi hullu – ничего страшного

          ei tule kõne allagi – и речи быть не может

          E-ülesanne 3

          • мучить, тяготить
          • рана
          • морить голодом
          • питание
          • содержать
          • блюдо
          • кровь
          • голодный
          • подвергать опасности
          • бедро
          • кривой
          • худеть
          • оставлять в покое
          • и речи быть не может
          • включать, выключать
          • голод
          • ничего страшного
          • кровотечение
          • достаточно
          • полнеть
          • изделие, продукт

          kõhnaks jääma, kõhnaks jääda, jään kõhnaks – 

          lülita/ma, -da, -n (sisse, välja) – 

          näljuta/ma, -da, -n – 

          ohusta/ma, -da, -n – 

          paksuks minema, paksuks minna, lähen paksuks – 

          rahule jätma, rahule jätta, jätan rahule – 

          sisalda/ma, -da, -b – 

          vaeva/ma, -ta, -b – 

          haav, -a, -a – 

          nälg, nälja, nälga – 

          puus, -a, -a – 

          roog, roa, rooga – 

          toitumi/ne, -se, -st – 

          toode, toote, toodet – 

          veri, vere, verd – 

          verejooks, -u, -u – 

          kõver, -a, -at – 

          nälja/ne, -se, -st – 

          piisavalt – 

          pole midagi hullu – 

          ei tule kõne allagi –