Lõppenud peatükis kogesime, kuidas poeet näitab keelt. Keel on paindlik nähtus, millega kirjanikud oskavad osavalt mängida. Luuletaja kasutab keeles peituvaid ootamatuid võimalusi ja arendab keelt loominguliselt. Nüüd kordame üle olulisemad võtted ja autorid.
- Milliseid sõnamänguvõimalusi on luules? Too näiteid.
- Mille poolest sarnaneb Andres Ehini ja Jaan Pehki looming?
- Selgita, mis on anagramm ja akrostihhon.
- Kuidas mängivad keele kõlaga Doris Kareva ja Juhan Viiding?
- Kuidas erineb võru keel eesti keelest?
- Millest kõneleb punkluule (Merca näitel)?
- Kuidas on mõjutanud arvutikeel uuemat kirjandust?
8. Kirjutage kodus arvutis lühike arutlus „Õigekiri ja valekiri”. Kirjuta arutelu n-ö valekirjas (näideteks Merca luule keel ja arvutikeel). Näidake arutelusid klassi seinal, kasutades dataprojektorit. Arutlege,
a. Kelle töö on kõige omapärasem;
b. Kumb on otstarbekam — õige- või „valekiri”.
9. Jagage klass 4–5-liikmelisteks rühmadeks. Iga rühm koostab tekstikava ühe õpikus esindatud autori loomingust. Otsige autori teoseid raamatukogust ja valige välja tekstid. Koostage tekstikava, kasutades muusikat, lavakujundust ja miks mitte ka kostüüme. Esitage kava klassile.
10. Portreteerige üksi või paaristööna selles õpikus leiduvaid kirjanikke või mõnda teist kirjanikku, keda sooviksite teistele tutvustada. Uurige kirjaniku kohta teatmeteostest ja internetist, kasutage ka pildimaterjali. Võite lisada tööle ka oma illustratsioone, et tulemus oleks isikupärasem. Ärge unustage oma isiklikku arvamust. Esitlege portreed klassile.
Töövihiku ülesanne 62
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ