Kujutame ette, et meie pead katab kaas, mis varjab meie maailmavaadet, isiklikke tõekspidamisi, väärtushinnanguid ning mõistagi ka salajasi soove ja tunge – lugemine toob selle meis kõik esile. Lugedes ei heida me ainult pilku võõrastesse maailmadesse, võõraste inimeste (olgugi nad väljamõeldud) mõtetesse. Niipea kui peame sõnastama, mida me raamatuis kirjeldatud inimestest ja sõnastatud ideedest arvame, sõnastame midagi kohe iseenda kohta. Raamatu lugemine on nagu sügavasse kaevu hõikamine, kust kajab vastu su enda hääl.
Esimeses peatükis õppisime, et kirjandus näitab inimest suhete peeglis. Samuti võib öelda, et suhted teiste inimestega – teiste lugejatega – on kirjanduse puhul äärmiselt oluline. Kunstielamused nõuavad, et nende üle arutletaks ühiselt. Kunsti tõlgendamine on subjektiivne, mis tähendab, et igaühel võib olla teistest erinev arvamus. Siit võib sündida vaidlusi, mis on tegelikult vajalikud ja teevad kirjandusest rääkimise veelgi sisukamaks.
Jaan Kross
Jaan Kross (1920—2007) oli ajalooliste romaanide meister, kes alustas kirjutamist 1950. aastatel luuletajana. Ta kirjutas vabavärsse, mis olid täis vaimukusi ja tabavaid ütlusi, keelemängu ja ootamatuid keerdkäike. Krossi luule on mõtlevale inimesele, kes peab arvestama võimalusega, et autor on irooniline ja soovib lugejat ärgitada mõtlema tõsiste küsimuste üle.
- Mida Jaan Kross selle luuletusega lugejale ütleb?
Nii oled sinagi oma klassikaaslastega mööduva õppeaasta jooksul pidanud mitme teose üle koos arutlema ja võib-olla on ette tulnud ka tulisemaid vastuseise. Vahest kõlavad siinjuures sobivalt ka järgmised Jaan Krossi luuleread:
Inimesed on rumalad,
kuivõrd nad mõtlevad teisiti kui meie,
ja targad,
kuivõrd nad on meiega ühel arvamisel.
Annaks jumal, et see poleks vastupidi.
2. Kas need read on iroonilised või mõtleb autor neid tõsiselt?
Üks samm lähemale
Ükski raamat ei ole hea sellepärast, et seda on auhinnatud või et sellest kirjutab kirjandusõpik. Kirjanduslik maitse on miski, mida ei saa naljalt külge pookida. Lugeja teeb lugedes oma otsused sama iseseisvalt kui autor kirjutades. Lugeda seda, mis meeldib ja kõnetab, on igaühe isiklik õigus.
Õiguste kõrval on alati ka kohustusi. Koolis käiv inimene tajub seda üsna teravalt. Võimalik, et ka selle õpiku kaante vahel on olnud ülesandeid ja tekste, mis on kellelegi mõjunud pealesurutuna. Aga õnneks aitavad inimesel igat laadi kohustustega hakkama saada tema võimed. Võimed määravad, kui hästi me saame hakkama elus, mille range ja muutumatu põhimõte on, et meil tuleb päevast päeva teha ka neid asju, mida me parema meelega ei teeks.
Mida iseseisvamaks me elus saame, seda rohkem läheb vaja võimet sõnastada oma eelistusi.
Väiksemad kahtlused viivad omakorda suuremate ja keerulisemateni. Näiteks: kuidas olla kindel, et kõrvale lükatud asjad pole ebameeldivad lihtsalt hetkelise viitsimatuse tõttu? Kuidas hoida oma vaim terav, sest nüristudes tekib oht, et keegi hakkab mõtlema minu eest? Õigeid vastuseid nendele küsimustele pole lihtne leida. Üht võib aga lubada: lugemisoskus teeb lahenduste leidmise palju lihtsamaks. Lugemisoskus viib meid igale eesmärgile sammu võrra lähemale.
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ