- Miks on inimesele vaja luustikku?
- Kuidas luud on omavahel seotud?
- Millised on inimese skeleti põhiosad?
Millised on luustiku ülesanded?
Inimesel on umbes kakssada mitmesuguse suuruse ja kujuga luud, mis on omavahel ühendatud luustikuks e skeletiks. Pikad luud on näiteks reieluu ja õlavarreluu, lühikeste luude hulka kuuluvad randme- ja kannaluud, palju lamedaid luid on aga koljus. Luustik koos lihastega pakub inimesele tuge ning võimaldab liikuda, st moodustab inimese tugi- ja liikumiselundkonna. Peale selle täidab luustik veel mitmesuguseid teisi ülesandeid.
Luustiku ülesanded
- Luustik toestab ümbritsevaid pehmeid kudesid, hoiab keha jäigana ning aitab seda püsti hoida
- Luustik koos lihastega võimaldab inimesel liikuda: luudele kinnituvad lihased, mis neid ja seega ka kehaosi liigutavad
- Luud kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi (kolju peaaju ja selgroog seljaaju)
- Luudes toimub vereloome
- Luustik on ka oluline mineraalainete (nt kaltsiumi) säilituskoht, millest vajaduse korral vabaneb kaltsium verre
- Luustikus talletatakse rasvasid
Mõtle
- Mis moodustab inimese tugi- ja liikumiselundkonna?
Liiges võimaldab luudel liikuda
Inimese kehas on liikumatuid luudevahelisi ühendusi. Liikumatult on omavahel seostunud näiteks ajukolju luud. Nende ühendusi nimetatakse koljuõmblusteks, kusjuures sakiliste äärtega koljuluud sobituvad omavahel kokku nagu pusletükid.
Enamik luudevahelisi ühendusi on aga liikuvad, need on liigesed. Liiges on selline kahe või enama luu ühendus, mis võimaldab luudel liikuda. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jääb liigesevõidega täidetud liigeseõõs. Liigeses ümbritseb luuotsi sidekoeline ümbris, s.o liigesekapsel, mis hoiab liigesevõide liigeseõõnes. Nii libedad kõhred kui ka liigesevõie vähendavad hõõrdumist liikuvate liigeseosade vahel. Liigest moodustavate luude otsad sobivad kujult teineteisega: ühe luu liigeseauku kinnitub kujult sobiv teise luu liigesepea. Luuotste kujust sõltub, millist liigutust liiges võimaldab teha. Selleks et liigesed sujuvalt töötaksid, on hea olla pidevalt füüsiliselt aktiivne.
Kui inimene vananeb, võib liigesevõie ära kuivada. Selle tulemusena kõhred kuluvad niivõrd, et luude otsad ei saa vabalt liikuda ja hõõrduvad vastamisi. Haiged liigesed paistetavad ja muutuvad valulikuks.
Inimesel on mitut tüüpi liigeseid. Eri tüüpi liigesed võimaldavad luudel erinevas suunas ja ulatuses liikuda.
- Libe kõhr luude otstes.
- Sakilised õmblused luude vahel.
- Niisutav ja libestav liigesevõie.
- Teineteisega sobivad luuotsad.
- Luude otste vastastikune hõõrdumine.
Katseta või uuri!
Võta laualt raamat ja ulata partnerile.
Millised liigesed liigutusest osa võtavad?
Millist liigutust iga liiges võimaldab teha?
Inimese luustiku põhiosad
Inimese luustiku tähtsamad osad on kolju, selgroog ehk lülisammas, rindkere luud, õlavöötme luud ja nendega seonduvad ülajäsemete luud ning vaagnavöötme luud ja nendega seonduvad alajäsemete luud.
Kolju
Kolju koosneb aju- ja näokolju luudest. Ajukolju luud moodustavad peaaju kaitsva ja toestava ümbrise, koljus on avad tähtsamate meeleorganite jaoks. Näokolju luudest on suuremad ja tähtsamad üla- ja alalõualuu. Viimane liigub nii toidu peenestamisel kui ka kõnelemisel, see on kolju ainus liikuv luu.
Lisa. Näokolju kuju määrab näo väljanägemise
Inimeste näokolju luude ehitus on igal isikul erinev. Tänapäevane kolmemõõtmeline arvutigraafika võimaldab koljuluude alusel taastada näo kunagise väljanägemise. Seda kasutatakse väljakaevamistel leitud koljude ja kuriteoohvrite uurimisel.
Milline on kolju ainus liikuv luu?
- otsmikuluu
- ninaluu
- sarnaluu
- ülalõualuu
- alalõualuu
- kiiruluu
- kuklaluu
- oimuluu
Miks peab see liikuv olema?
Selgroog
Bioloogid kasutavad imetajate keha keskse toese kohta mõistet „selgroog“, inimese anatoomias kasutatakse mõistet „lülisammas“. Selles õpikus kasutame mõistet „selgroog“ ka inimesel kui ühel imetajate hulka kuuluval liigil.
Selgroog moodustab keha keskse toese. Paindlik S-kujuline selgroog koosneb tavaliselt 33 lülist, mis jagunevad viieks piirkonnaks. Kaela-, rinna- ja nimmelülid on omavahel liigestega ühendatud, seetõttu on võimalik selgroogu painutada, sirutada ja pöörata. Selgroolülide vahel on kõhrest kettad, mis teevad selgroo vetruvaks ja painduvaks. Kohakuti asetsevate selgroolülide mulgud moodustavad kanali, milles on seljaaju.
Erinevalt teistest selgroogsetest on täiskasvanud inimese selgrool neli sujuvat kõverust. Kaela- ja nimmeosas on selgroog kõver ettepoole, rinna- ja ristluuosas tahapoole. Vastsündinu selgroog on suhteliselt sirge. Kõverused aitavad inimesel tasakaalu säilitada. Kiireid ja järske liigutusi tehes toimivad selgrookõverused vedruna ning pehmendavad põrutusi.
- Et pehmendada põrutusi järskudel liigutustel.
- Et moodustada kanalit seljaajule.
- Et aidata tasakaalu hoida.
- Et anda seljalihastele parem kinnituspind.
Luustiku vigastused
Luumurrud ja -mõrad
Luud on küll väga tugevad, kuid siiski haprad. Kukkudes, tugevate löökide jms korral võivad luud murduda või mõraneda. Vigastatud koht valutab tugevalt ja paistetab üles. Et luuotsad ei nihkuks ega ka vigastaks ümbritsevaid kudesid, tuleb vigastatud koht lahase või muu sellisega fikseerida, et see ei liiguks, ning minna kohe arsti juurde.
Luu kasvab kokku ka siis, kui murdunud otsad on nihkunud. Seepärast on väga oluline, et arst paneks luu õigesse asendisse ja teeks kipslahase, et luu ei liiguks paigast ega kasvaks kokku valesti.
Nikastused ja nihestused
Peale luumurdude ja -mõrade võib esineda veel nt nikastusi ja nihestusi. Vigastatud liiges paistetab üles, on valulik ning seda ei saa liigutada.
Nikastuse või nihestuse korral tuleb
- peale panna midagi külma,
- vigastatud jäse fikseerida (teha rõhkside),
- hoida jäse kõrgemal, et vähendada turset.
Sportides on luu- ja liigesevigastuse vältimiseks oluline kõigepealt soojendusharjutusi teha, mis muudavad liigesed liikuvamaks. Samuti tuleb kasutada osal spordialadel kaitsevahendeid, et vähendada kukkumisel vigastumise ohtu, nt jalgrattasõidul kiivrit, rulluisutamisel lisaks veel põlve- ja küünarnukikaitseid.
Lisa. Miks on hea rüht tähtis?
Paljud tervisehädad saavad alguse halvast rühist. Kui selg on liiga sirge või liiga kumer, suureneb lihaste ja sidemete koormus. Neisse tekib pinge ja selg väsib kiiresti ning võib hakata valutama, vahel isegi pea. Kui rüht on halb, jääb rindkereõõnes kopsudele ja südamele vähem ruumi ja see takistab nende normaalset talitlust.
Rühihäired kujunevad eelkõige siis, kui liigutakse vähe ning seistakse ja istutakse vales asendis. Arvuti või televiisori ees istudes tuleb keha asendit jälgida ja kui vaja seda parandada, sest selg väsib ja inimene vajub küüru. Pikka aega järjest istuda pole hea, vahepeal on vaja liikuda.
Selleks et rüht kujuneks õige, on vaja seda õppida jälgima juba koolieas, sest hiljem, täiskasvanuna, on seda väga raske parandada.
Lisa. Mis on lampjalgsus?
Kanna- ja pöialuud moodustavad jalavõlvi. Jalavõlvide lamendumist nimetatakse lampjalgsuseks, see takistab jala normaalset vetrumist liikumisel. Suur osa liigestest kannatab vale koormuse all. Seetõttu tekib valu ja väsimus pöias, hiljem sääres, põlves, reies ja ristluupiirkonnas. Lampjalgsust ravitakse spetsiaalsete võimlemisharjutustega ning kantakse korrigeerivaid tallatugesid.
Koormuse vale jaotus või muutused talla võlvides avalduvad sageli ka rühi- või kõnnakuhäirena.
Katseta või uuri!
Uuri selgroogsete luustikke ja täida ülesanded
Teadlastelt. Võrdlev anatoomia
Prantsuse loodusteadlane Pierre Belon (1517–1564) oli võrdleva anatoomia rajaja. Ta oli esimene, kes võrreldes inimese ja linnu luustikku söandas näidata, et need on sarnase ülesehitusega. Võrdlev anatoomia on klassikaline bioloogia haru, mis tegeleb erinevate organismide ehituse võrdleva uurimisega.
Uuri
- Vaata joonist ja uuri, kus paikneb linnu põlv ja kus on tema randmeluud.
Olulised mõisted
- liiges – luude liikuv ühendus
- selgroog ehk lülisammas – luustiku keskne osa
- kolju – pea toes, mis koosneb paljudest omavahel ühendatud luudest
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ