Krimikirjandus on olnud alati populaarne, Sherlock Holmes, Hercule Poirot, Nero Wolfe ja miss Marple kuuluvad kirjandusklassikasse. Krimikirjandust on aga peetud pigem meelelahutuslikuks, mitte aga tõsiseltvõetavaks kirjanduseks. Nüüdseks on suhtumine muutunud, muutunud on ka krimikirjandus. Enam ei ole oluline üksnes mõistatuse lahendamine, teostel on lisaväärtust andvaid aspekte, näiteks Indrek Hargla on oma krimiromaanides ühtlasi kirjeldanud keskaegset Tallinna.
Krimikirjandus on kõrvalteedelt sattunud suurele tiheda liiklusega ristmikule, ristudes psühholoogia ning ühiskondlike ja sotsiaalsete probleemidega. Populaarne on näiteks Nordic noir, ka Eesti krimikirjandus pole kunagi varem nii menukas olnud.
Nordic noir
Nordic noir on Põhjamaade krimikirjandus, millele on omane kaamos, põhjamaiselt karge loodus, inimtühjad väljad, sünged metsad ja hämarad äärelinnad. Kriminaalseid lugusid lahendavad intelligentsed, ent isiklikus elus pisut saamatud ja ebaõnnestunud uurijad. Neis lugudes on jõhkrat vägivalda, on ka melanhooliat, romantikat. See on stereotüüpne hinnang, millega Põhjamaade autorid enamasti ise ei nõustu, kuid leiavad, et selle nimetusega on õnnestunud luua Põhjamaade krimikirjandusele edukas kaubamärk. Ja see bränd on laienenud ka Põhjamaade teledraamadele, mis on omandamas lausa kultuslikku tähendust.
Eha Vain
- Tuleta meelde krimikirjanduse kümme käsku.
- Millised märksõnad ja nimed ühe või teise detektiiviga kokku sobivad? Lisa omalt poolt veel märksõnu.
Hercule Poirot / Nero Wolfe / Sherlock Holmes
tarvitab kokaiini, lahkub kodunt ainult erijuhtudel, mängib viiulit, kasvatab orhideesid, belglane, mustad ülespoole keeratud vuntsid, pikk ja kõhn, Rex Stout, Agatha Christie, Arthur Conan Doyle, kapten Hastings, doktor Watson, Archie Goodwin, Baker Street 221B.
Palju on arutletud Põhjamaade krimikirjanduse Nordic noir’ fenomeni üle. Nordic noir on tuletatud filmikunsti terminist film noir (prantsuse keeles must film). Selles stiilis krimifilme toodeti peamiselt 1940. ja 1950. aastatel. Stiilile on iseloomulikud tugevad valguskontrastid, teravad varjud, ja kõleda ümbruse kujutamine.
Nordic noir’ võidukäigu ja fenomeni alguseks peetakse Rootsi kirjaniku Stieg Larssoni (1954–2004) Millenniumi-triloogiat („Lohetätoveeringuga tüdruk“, 2005, e k 2009, „Tüdruk, kes mängis tulega“, 2006, e k 2009, „Purustatud õhuloss“, 2006, e k 2010). Triloogia ilmus pärast autori surma ning osutus ääretult populaarseks ja on saanud mitu auhinda. Võiks öelda, et Larsson tõi Põhjamaade krimikirjanduse kõrvalteelt peateele.
Taanis on laineid löönud Peter Høeg (1957), kes on rahvusvaheliselt tuntuks saanud eelkõige krimiromaaniga „Preili Smilla lumetaju“ (1992, e k 1997). Kuigi ühelt poolt on tegu krimiromaaniga, on see ka romaan lumest, jääst ja Gröönimaast. Høeg on kirjutanud: Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamatu tõlkija, üks hinnatuimaid Põhjamaade kirjanduse eesti keelde tõlkijaid Arvo Alas on tunnistanud: Pidin ise muutuma detektiiviks, et leida sündmustele ja sõnadele vasteid. Smilla Jaspersen on väga intelligentne naine, kes on Gröönimaal kasvanud, tema ema on inuit, isa aga rahvusvaheliselt tunnustatud Taani arst. Oma erakordselt arenenud lumetaju tõttu on Smilla kindel, et Grööni poiss Esajas ei kukkunud katuselt alla õnnetusjuhtumi tagajärjel, sest jäljed lumel räägivad teist keelt. Nii asubki ta juhtumit lahti harutama.
Raamatule annavad lisaväärtuse huvitavad Gröönimaa kirjeldused.
Gröönimaal ei ole vanglaid. Suurim erinevus Taani ja Nuuki seadustes ongi selles, et Gröönimaal karistatakse palju sagedamini trahviga nende üleastumiste eest, mis Taanis tooksid kaasa aresti või vanglakaristuse. Gröönimaa põrgu ei ole euroopalik väävliloikudega mägimaastik. Gröönimaa põrgu on suletud ruum. Ma mäletan lapsepõlve sellisena, nagu me poleks iialgi toas olnud.
Kogu Gröönimaa raha kleepub taani keele ja kultuuri külge. Need, kes valdavad taani keelt, saavad tulusamad ametikohad. Ülejäänud võivad kiratseda fileevabrikutes või töötute järjekordades. Kultuuris, kus tapmiste statistika on säärane, nagu peetaks seal sõda.
Gröönimaal tekivad jubedad kohviharjumused.
Isa jaoks oli Põhja-Gröönimaa tõepoolest maailmalõpp. Ta polnud hetkegi ette kujutanud, et võiks jääda kauemaks kui üheks hädavajalikuks kuuks säärasesse tuultest räsitud jääkõrbe, kuhu polnud võimalik rajada isegi golfiväljakut.
- Milles peitub sinu meelest Nordic noir’ fenomen? Mille poolest erineb Nordic noir muust krimikirjandusest? Küsimusele vastamiseks kuula ka (klb.ee/jd)
- Kuidas on katkendites romaanist „Preili Smilla lumetaju“ Gröönimaad kirjeldatud?
Indrek Hargla ajaloolised krimiromaanid
Eesti autorid ei ole krimikirjandust palju viljelnud. Indrek Hargla on aga asunud just seda tühimikku täitma. Tema krimiromaanid muudab eriliseks see, et need on ajaloolised.
Indrek Hargla (1970, kodanikunimi Indrek Sootak) on üks Eesti olulisimaid ulme- ja krimikirjanikke. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis õigusteadust.
Harglat on pärjatud paljude kirjandusauhindadega. Ta on korduvalt saanud Stalkeri ulmeauhinna. Laialdast tuntust ja mitu auhinda on Harglale toonud ajalooliste krimiromaanide sari, mille tegevus toimub keskaegses Tallinnas. Neis romaanides lahendab juhtumeid apteeker Melchior Wakensted, kes sündis küll Lübeckis, kuid üles kasvas Tallinnas. Melchior oli lugupeetud mees, keda hindasid kõrgelt ka aadlikud ja raehärrad. Romaanis „Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus“ iseloomustatakse Melchiori järgmiselt: Melchior oli enda kohta kuulnud räägitavat, et ta on läbinägelik mees, kaval mees, nutikas mees. Tal on silma inimeste peale, ta oskavat näha seda, mida teised ei näe.
Romaanis „Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus“ kirjeldatakse Melchiori nii: Ta oli heledat verd mees, lühemat kasvu, pigem kõhn, nurgelise kehaehituse ja veidi taaruva sammuga. Tema hõredad heledad juuksed hoidsid hästi peadligi, ka siis, kui ta need külgedelt pikemaks kasvatas ja kõrvadest allpool ära lõikas. Hallid, pisut tuhmid silmad võisid paista alati kõigile lõbusad ja naeru täis, Melchior armastas teiste naljade peale valjusti naerda ja tema naer oli lapselik ja usalduslik.
Melchiori näol on Hargla loonud tugeva karakteri, kes mõrvamüsteeriumide lahendamisel on sama osav kui miss Marple, Hercule Poirot või Sherlock Holmes.
Romaani „Raudrästiku aeg“ tegevus toimub Muinas-Eestis. Juhtumeid lahendab kuninga nõunik Koiola Aotõiv, keda iseloomustab nutikus ja terav vaist. Aotõiv tunnistab: Mulle meeldivad mõistatused, aga veel rohkem meeldib mulle neid lahendada.
ROMAANID
„Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus” (2010)
„Apteeker Melchior ja Rataskaevu viirastus” (2010)
„Apteeker Melchior ja timuka tütar” (2011)
„Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja” (2013)
„Apteeker Melchior ja Tallinna kroonika” (2014)
„Raudrästiku aeg” (2016)
- Kuula Vikerraadio saatelõiku, milles arutletakse romaani „Raudrästiku aeg“ üle (klb.ee/kd).
- Mis iseloomustab romaani tegevusaega?
- Kuidas Hargla tavaliselt kirjutab? Kas tal on enne olemas olustik või lugu?
- Kuidas tänapäeval krimikirjanikuna läbi lüüa?
- Otsi pinginaabriga fakte keskaegse Tallinna kohta. Tutvustage neid klassile.
LUGEMISSOOVITUS
Üks Indrek Hargla kriminaalromaan
- Palvelun tarjoaa Star Cloud OÜ